Miks mehed otsustasid kanda riideid?

Jaburuste paraad

Ilus lumine ilm täna. Sadas veel juurdegi, kuigi mitte nii palju, et lumelabidat piinata olnuks vaja. Tupsu oli nii õnnelik, et sai lumega möllata ja isegi ühe väikese tornikese kokku pätsida. Tervis hakkab kah tagasi tulema.

Aga kui ma siis huvi pärast uurisin, mida viimase 24 tunni jooksul mu blogist otsimas on käidud, ei oska enam äh ega möh öelda.

No kes on juristide tööpuudusest kuulnud? Eriti, kui tekib küsimus, kas pedofiili vanemlikud õigused ära võtta või alles jätta. Tõeline must huumor! Või hoopis hobuste psühholoogia?

Päris hea äriplaan oleks vist kirjastada seltskonnamängude seletused, nende järgi tundub nõudlust olevat. Ning mõni nõid võiks ilustreerida ka nilbete seltskonnamängude osa.

Toomapäev läheneb kiiresti ning seepärast on muidugi vaja paika panna koristamise graafikud, muidu ei saa ju jõulukellad kajama hakata. Jõuluvana oleks tore üllatada Carl Robert Jakobsoni luuletustega või Kenderi Yuppiejumala kokkuvõttega. Jõululauale võiks panna kõiki traditsioone eirates pelmeenisupp ja seened. Ning pidu ise võiks toimuda talus, kuhu Nipernaadi pani Kati mehele.

Aga homseks lubas veel lund….

Motoriseeritud misjon

Ei tea, kas see on nüüd sama pühakoda, mis Indias kaotsi läks? Aga idee ise on ju päris hea.

Pildi saatis üks ametivend meililisti.

Must huumor tööpuuduse ajal

Üks sõber saatis. Päris mõttekas praegusel ajal.

Tüükõrraldusõq alossõq ***-s. Eelnõu.

1.Egasugunõ ületunnõ tegemine om rangõlt ärq keelet.

2.Üttegi tüüd või-eiq puhkõtunni aigu tetäq.

3.Vabaq pääväq ommaq iispäiv, riidi, puul’päiv jne.

4.Tüüpäävä pikkus om 8 tunni. Tollõ seeh om 2 tunni lõunapuhkust, 2 kohvipausi ja puul’tunni rõivide vaihtamises.

5.Tüütegemist tohi-eiq mitte määntselgi juhul kontrolli.

6.Sigaretiq, kohv ja leheq piät kogo tüüao kestel saadaval olõma.

7.Palk tulõ alati ette massa.

8.Tüüandja hank’ rõivaq ja tüüriistaq ning hoolitsõs puhtusõ iist.

9.Kõik riigimassuq mass tüüandja.

10.Jõulus ja jaanipääväs egale tüütäjäle Saksa abi.

11.Kui kiäki tüütäjist jääs tüü aigu magama, sõs lõpõtadas aigu viitmäda egasugunõ tegevüs, mis või und häiri. Tüütäjä või üles aiaq ainult kodominekis.

12.Tüütäjäl om õigus kolmõkuulidsõlõ puhkusõlõ. Vihmatsit päivi puhkusõ sisse ei loeta.

13.Tüüandja, kiä ei täüdäq iihpuulnimetet nõudit, tulõ õkvalt valla laskõ.

Ette valmistand, Liivimaa olusid arvestades, *** Kõiv Põlvast

Kuidas lahendada probleemi

Eks probleeme ikka aeg-ajalt tekib. Üks võimalik lahendusskeem:

Ja slaidiseerianana saab näha siin.

Kõik tööd me maal on head…

Postimees kirjutab, et aasta lõpuks on suuremat koondamislainet oodata. See tähendab siis tööotsijate arvu järsku tõusu. Kuidas aga jääb töökohtade pakkumisega? Kui aga erialast tööd pikema aja vältel ei leia, tuleb ju kõik sobivad pakkumised vastu võtta?

Sellega seoses tuli meelde, et olen kunagi arvutisse salvestanud Päevalehe samateemalise artikli. Kurioosum, aga kes ütleb, et meil samamoodi ei lähe?

http://www.epl.ee/leht/artikkel.php?ID=284526

Saksa tööbörs suunas lõbumajja

Kaivo Kopli

Saksamaal on võimalik töötuid abiraha kaotuse ähvardusel prostituudiks sundida.

Üks Berliinis elav 25-aastane naine jäi töötuks. Oma senisel ametialal infotehnoloogia vallas ta tööd ei leidnud. Kuud läksid, abiraha ja toetusi ta muidugi sai, kuid siis venis töötaolek juba nii pikaks, et tuli vastu võtta tööbüroo pakutav koht. Naine oli jõudnud järeldusele, et mis siis ikka, kõlbab ka töö ettekandjana ja kas või öisel ajal. Seda enam, et kunagi oli ta kohvikus juba säärast ametit pidanud. Nii ta panigi kirja oma andmed ja soovid, mis sisestati tööbüroo andmebaasi. Mõne aja pärast sai ta tööbüroost kirja, milles teatati, et üks tööandja on huvitatud tema “profiiliga” töötajast ja et ta peaks ühendust võtma. Alles seejärel sai naine, kelle nime pole avaldatud, teada ka tööpakkumise sisu. Tööd pakuti talle lõbumajas. Solvunud naisterahvas kaalus juba tööbüroo kohtusse kaebamist, aga talle tehti selgeks, et tööbüroo pole mingeid seadusi rikkunud. Vastupidi – kui ta pakutud tööd vastu ei võta, riskib ta ise kui mitte seaduserikkumisega, siis vähemalt töötu abirahast ilmajäämisega. Säärasest juhtumist kirjutas hiljuti Londoni ajaleht Telegraph ning jaburavõitu lugu levis üle maailma. Selline olukord sai aga tekkida kahel põhjusel.

Legaalne äri

Esiteks, Saksamaal legaliseeriti prostitutsioon täielikult juba kahe aasta eest. Bordelliomanikud maksavad makse ja töötajate eest nõutavat tervisekindlustust nagu teisedki firmad. Töö ja töökoht nagu iga teinegi, vähemasti seadusetähe järgi. Teiseks aga on Saksamaa külluslik sotsiaalkindlustussüsteem muutmisel ning tööturureformi osas on üks muudatus selline, et pikemat aega tööta olnud inimene peab pakutava koha vastu võtma, või ta kaotab abiraha. Naiste puhul konkreetsemalt peavad alla 55-aastased naised võtma vastu töökoha, kui nad on olnud tööta aasta või rohkem. Tõsi küll, töökoht tuleb vastu võtta siis, kui selleks “kvalifitseerutakse”, nagu seadustes kirjas. Seega võib oletada, et mitte kõige “kaubanduslikuma” teo ja näoga naisterahvast lõbumajja ei saadeta. Aga mis siis, kui bordell väidab, et just sellist töötajat neil vaja ongi?

“Praegu ei sunnita küll kedagi vastu enda tahtmist prostituudina tööle hakkama. Kuid valitsus ei ole selgitanud, millist tööd saab pidada vastuvõetamatuks. Seda me kritiseerimegi,” ütles Claudia Falk, ametiühinguliidu DGB juht Hamburgis. Igal juhul aga tõi 25-aastase näitsiku juhtum ilmsiks tõsiasja, et aasta alguses jõustunud tööturureformides, mis puudutavad ka töötutele abiraha maksmist, oleks nagu midagi kahe silma vahele jäetud. Teisalt aga on bordellipidajad veendunud, et kuna nende äri on igati seaduslik, on neil õigus pakkuda tööd ka ametlike tööbüroode kaudu. Ja seal ei tohiks neid diskrimineerida, leiavad lõbumajade omanikud. Lõpuks aga osutub olukord suisa kurioosseks, kui seadusi selgelt täita. Nimelt nõutakse, et tööandjad peavad tegelema ka väljaõppega ehk võtma tööle praktikante, edendamaks oma tegevusala. Läinud aastal tunnistas ka keskvalitsus, et seadusesäte kehtib ka bordellide kohta. Seega nagu teisedki ettevõtted, peavad ka lõbumajad võtma iga 15 töötaja kohta ühe õpipoisi või -tüdruku, saades vastasel juhul trahvi seksitööstuse edendamise unarusse jätmise eest.

Seadus sunnib, moraal keelab

•• Ametnike kinnitusel ei saadeta küll riiklikes tööbüroodes ühtegi tööotsijat tööintervjuule bordellidesse, topless-baaridesse ega striptiisiklubidesse.

•• Erandena märgiti vaid juhtumeid, kui tööotsija ise on valmis säärast tööd tegema.

•• “Põhimõtteliselt ei ole prostitutsioon illegaalne ja ei ole välistatud, et me võime inimesi sellisele tööle suunata. Kuid me peame siiski arvestama ka teatud ühiskondlikke norme ja kellelegi, kes pole väljendanud soovi selliseks tööks, seda ka ei pakuta,” ütles tööturuameti esindaja.

•• Hamburgis tegutsev jurist Merchthild Garweg ütles samale Briti ajalehele, et seadustes pole midagi sellist, mis takistaks naisi seksitööstusse saatmast.

"Väikeste" luikede tants

Juta tuletas mulle meelde ühe ammuse loo, mille meenutamine seniajani luksumiseni naerma ajab. Aga et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama veidi kaugemalt.

Aasta oli siis 1977 ning seltskond tublisid sportlasi sõitis preemiareisile Dnepropetrovskisse, mina nende hulgas (koroonat mängisin ning seetõttu pääsesingi punti). Reis oli algusest saadik seiklusterohke.

Kõigepealt – kui meid Dnepri lähedal asuvasse hotelli sõidutati, hakkas paduvihma sadama. Paari tunni pärast oli vesi juba nii palju tõusnud, et hotellist ukse kaudu enam välja ei pääsenud, väljuda tuli esimese korruse akendest ning mõnisada meetrit paadiga sõita, et linna peale minna.

Hommikuks oli veetase sedavõrd alanenud, et saime kuiva jalaga sadamasse, kuigi ümbruskond oli risu ja soppa täis. Meid aga laaditi koos kahe teise suure kodumaa eri paigust pärineva grupiga jõelaevale ja algas kolmepäevane reis mööda Dneprit.

Laevasõit ise läbi lüüside oli juba elamus omaette. Meid viidi mitmesse Ukraina väikelinna, üks nendest oli Tarass Ševtšenko kodukoht. Laeval aga oli õhtuti ette nähtud kultuuriprogramm, esimese õhtu sisustas üks vene grupp, teine oli määratud meile. Ning selle programmi kohustuslik element oli variatsioon “Luikede järve” teemal, kolm väikest valget seelikukest anti kah personali poolt.

Meie mõtlesime pool päeva, mida teha, tantsida ja laulda ju keegi eriti ei osanud (põhiosa grupist olid ikkagi kurdid). Lõpuks moosisime ära oma grupi kõige priskema meesisendi, selleks kulus muuhulgas ka pool pudelit Armeenia kolmetärnilist, sikutasime talle kõik need kolm seelikut ümber ja saatsime rahva ette. Välja mängis! Rahvas naeris kõhud kõveras, hea, et keegi üle parda ei kukkunud. Ülejäänud aja sisustasime Eesti rahvamängudega ning tore oli vaadata, kuidas kõik kaasa lõid.

Ja veel – mul endal oli just sel päeval sünnipäev. Kombekohaselt käis õnnitlemas laevakapten isiklikult ning kogu see laevatäis rahvast laulis tervituseks: Moi adres ne dom, ne ulitsa, moi adres Sovetskii Sojuz!

Tagasipääsemine oli ka paras tsirkus, millegipärast lennuk ei läinud ja sai öö Dnepropetrovski lennujaamas toolidel veedetud. Koju lendasimegi hoopis Moskva kaudu ning jõudsime kohale 24 tundi hiljem kui planeeritud. Kodus aga ootas mind tort.

pilt siit

Kiri poeg Anatoolile

Kallis poeg,

kirjutan sulle, et sa teaksid, et minul ja ka teistel läheb võrreldes sinuga väga hästi. Kirjutan aeglaselt, sest tean, et sa pole kiire lugeja.

Kui sa kunagi koju tuled ja meie korterit enam ära ei tunne, siis tea, et me kavatsesime veel enne sinu tagasitulekut ära kolida.Uues korteris on isegi pesumasin sisse ehitatud. Proovisin kohe järele ja panin sinna mõned särgid. Tõmbasin ketist. Särke pole ma tänase päevani enam näinud.

Sinu onu sai uue töökoha. Tema alluvuses on 500 inimest. Ta töötab nüüd surnuaias muruniitjana.

Sinu õde sünnitas eile lapse. Me veel ei tea, kumb sündis, kas poiss või tüdruk, seega ei saa ma sulle öelda, said sa nüüd onuks või tädiks.

Eelmisel nädalal sadas ainult kaks korda. Esimene kord sadas kolm päeva ja teine kord neli päeva. Müristas nii kõvasti, et kana munes ühte muna neli korda.

Saadan sulle veel selle vesti, mida sa nii väga igatsed. Nööbid tõmbasin eest, et paki kaalu vähendada. Nad on vesti paremas taskus.

Teisipäeval vaktsineeriti meid kõiki maavärina vastu.

Armastusega: sinu ema.

Ps. Oleksin sulle ka raha saatnud, kuid olin juba kirja kinni kleepinud.

Miks tütar?

Vana ütlus on, et mehed tahavad poegi, aga hoiavad tütreid. Miks ometi?

Minu isa seletas selle kunagi naljaga pooleks ära.

*Poeg tuhnib läbi kõik su tööriistad ja tehnilised vidinad, tütar jätab rahule (minu puhul see paika ei pidanud, pealegi õpetas isa ise neid kasutama)

*Poeg tuleb kinnominekuks raha küsima. Annad, öeldakse, et vähe, tüdrukule peab ju ka pileti ostma. Tütre eest maksavad teised.

*Poeg tahab kõrtsi minna – jälle raha vaja ning muidugi topelt: pruudile ju ka vaja välja teha. Tütrele tehakse välja.

*Kooli lõpuks peab pojale auto kinkima. Tütart sõidutavad noormehed. (Aeg on edasi läinud, tänapäeval kipub vastupidi olema)

*Lõpuks toob mõni noormees papale konjakipudeli kah. (Selle ta sai )

Jõuluhullus alanud

Igal aastal algab jõuluhullus vist üha varem. Oktoober pole veel läbigi, aga Pärnu maanteel ühe mööblikaupluse aknal on dekoratsiooniks lisatud tuledes ja täies ehtes jõulupuu. Ei no mida?

Ja Raekoja platsi suveniiripoekese akent kaunistavad elektriküünlad, päkapikud ja inglid.

Varsti vist pannakse jõulukaunistused juba kohe pärast jaanipäeva välja?