08
Oct
07

Tulge kah heategu tegema!

Selline meil laekus täna mulle postkasti ja kuna Kati just küsis, millal viimati heateo tegid, siis otsustasin reklaamida!

MTÜ Kakora, Põhja-Eesti Pimedate Ühing ja Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsuvad Teid Jenni-Juulia Wallinheimo (Soome) tekstiilinäituse PRETTY CRIPPLE avamisele 16.oktoobril kell 15 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse saalis Endla 59

”Miks puudega naise unelmates ei tohi sisalduda miljonärid ja mullivannid?”, küsib sotsiaalpoliitikat kommenteeriv tekstiilikunstnik Jenni-Juulia Wallinheimo. ”Peab ju puudega naiselgi olema õigus põgeneda reaalsest elust hedonistlikussse ja ebarealistlikusse maailma.”

Jenni-Juulia Wallinheimo näitus Pretty Cripple kasutab 1990 vändatud filmi Pretty Woman ideed, vahetades prostituudi kohale tavalise puudega naise ja miljonäri kohale ühiskonna võimukoridorid. Teosed muudavad küsitavaks seisukohad, mille põhjal tuleks puuetega inimestele organiseerida ainult hingelisi ja armsaid elamusi aga mitte Hollywoodi (jalad lahti maast) stiilis elamusi.Näitus kommenteerib eriti ostuteenustele põhinevat hoolekandetööstust, mis kahandab puuetega inimeste ja vanurite elamuste kogemist. Kuigi puuetega inimeste olukord pole sugugi kiita, näeme Pretty Cripple näitusel, kuidas nauditakse shampanjat.
Näitus jääb avatuks 17.-30.10.2007

E-R 12-17 ja L-P 11-15 II korruse õppeklassis

Üritust toetabTallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet

10 Responses to “Tulge kah heategu tegema!”


  1. 1 Anonymous
    08/10/2007, 14:21

    kõlab väga põnev.
    kati

  2. 2 Kaja
    08/10/2007, 22:51

    tead mis mulle närvidele käib?ma ei suuda kannatada, et inimeste kohta öeldakse puudega inimene…inimene nagu inimene ikka, aga igaühel on mingi puue, mkas nähtav või nähtamatu. miks mõndasid mingi erilise, ja minu jaoks natuke kahtlase varjundiga sõnaga eristatakse…
    mu professori autistist tütar, nö ka puudega, kui silti panna, on üks normaalsemaid inimesi, keda tean, sest aeg ajalt on mul sügav küsimus, et mis tegelikult on normaalne ja mis ei..
    aga ma ei tea ka, mis nende krooniliste haiguste käes vaevlevate inimeste üldine nimetus võiks olla…ja kas neid üldse peaks nagu teiste seast eristama. inimene on inimene, ja nagunii on igal inimesel erivajadused…
    sorry, nyyd tuli selline mõtisklus siia kuidagi spontaanselt, kuid pika seedimise järel…
    heategu? ostsin Narvas ühele pisikesele poisile hamburgeri, oli külm ja oli ilmselge, et ta oli nälgas…vat sellistele inimestele tuleks heategusid teha. haigustega maadlevatele inimestele tuleb ka heategusid tega, kuid rohkem kui heategusid, tuleks minu meelest neid võtta võrdväärsetena…oma esimesest ratastooli tudengist kirjutan peagi oma blogis

  3. 3 kukupai
    08/10/2007, 23:00

    Seda juttu jään ootama!
    Aga termini kohta – liigub jah selline kõlakas, et poliitiliselt korrektsem oleks öelda erivajadustega inimesed, aga see ajab mul kah harja punaseks. Näitus tegelt ongi mõeldud mõttestampide lõhkumiseks.

  4. 4 Ingrid
    09/10/2007, 08:21

    Siin ma pole Kajaga nõus.
    Sõna “puue” võeti kasutusele invaliidi asemel. Ja see sõna ei tähenda puudulikkust halvustavas tähenduses, vaid töö ja toimetuleku ulatuse määramiseks.
    Alles siis mõistad selle sõna täit tähendust kui pead ellu jääma sulle määratud puuderahadega, sest enamaks pole jaksu, kas füüsilist või vaimset. Vot siis on sul ükskõik, mis nimetus sinu tervisehädale antakse.

  5. 5 Kaja
    09/10/2007, 08:39

    vat siin just see point ongi, et need inimesed tegelt ei ole puudega. ja minu arust on see sildistamine ebaöiglane.lihtsalt möned vajavad rohkem abi, ja teised vähem ja elu ongi selline.kirju ja eripalgeline.
    mind häririb sildistamine, sest ma tean, et need inimesed on täiesti tavalised nagu me köik, ja täiesti tavalistel inimestel on oma veidrused ja eripärad…
    jah vb olla seaduses peab olema mingi termin, et kuidas sa neile määratud toetust kategoriseerid…aga vöib olla lihtsalt eripension. ja kogu lugu.tavaline inimene, kellel on möned eripärad, ja kes saab eripensioni.
    ja ma tean, et see sildistamine neid inimesid tegelt alateadlikult häirib… aga sellest ma räägin oma tudengi jutus.

  6. 6 Ingrid
    09/10/2007, 09:06

    Mkm!
    Mitte abi ei vajata rohkem, vaid vahel tuleb abist eladagi.
    Loomulikult on kõik inimesed erinevad, kuid iga eripära ei ole seotud ellujäämisega.
    Ütleme, et puue märgib teatud osa inimeste eripära.
    Mõistan, et just selle eripära väljanimetamine ei meeldi sulle. Aga kuidas siis neid inimesi määratleda?
    Kas näiteks:
    *isetoimetulev
    *veidi abivajav
    *abist täiesti sõltuv

    Või kuidas?
    Mille järgi määrata see abivajaduse määr, kui me puudega inimesi tavalisteks inimesteks nimetame?

  7. 7 kukupai
    09/10/2007, 09:17

    See, kuidas seaduses kirjas, on üks asi ja see, kuidas me tavaelus käitume ja suhtume, on teine asi. Saan Kaja mõttest nii aru, et me peame inimestesse suhtuma võrdselt ja see on õige – me kõik oleme inimesed oma erinevate vajaduste ja võimetega. Aga et mõni on nõrgem ja vajab ühiskonna toetust – selle eest tuleb võidelda niikaua kuni see muutub iseenesestmõistetavaks kõigile.

  8. 8 Kaja
    09/10/2007, 14:10

    just kukupai seletas asja ära, mida ma mõtlesin. mu meelest on see ebaõiglane et inimesed jagatakse sikkudeks ja lammasteks. me kõik oleme inimesed ja nii see ongi.
    väga valus on , kui keegi ytleb, et jah, sa oled inimene kyll, aga väikesed eripärad on sul…
    ja see abistamine peaks olema selline, et see abi vastuvõtja ei tunneks end kuidagi alaväärsemana seda abi vastu vöttes või kysides.
    aga eks teised arvamused on ju ka lubatud. mulle lihtsalt meeldiks nii, kui neid abi vajavaid inimesi koheldaks väärikalt ja et ei rõhutataks nende abivajadust ja nende erilist olukorda.vaid et see abistamine oleks yhiskonna loomulik osa ja vastutus.

  9. 9 Ingrid
    09/10/2007, 15:53

    Nüüd vaidleb Kaja lihtsalt vaidlemise pärast.
    Esiteks: inimesed jagunevad ometi sikkudeks ja lammasteks, ükskõik, kuidas seda ka teistmoodi tahaks.
    See aga ei kehti abi mahu suuruse kohta.
    Abiandmine peab olema loomulik, väärikus mitte riivav, kuid ometi peab ju olema kriteerium sele kohta, kes ja kui suures ulatuses abi vajab.
    See määrang ei saa sõltuda inimese soovist, vaid vajadusest.
    Mis määrab aga vajaduse, on diagnoos. Diagnoosi puude tõendil ei märgita, märgitakse abivajaduse
    suurus protsentides, s.o. töövõimetus protsentides.
    Sa, Kaja, jätsid siiski ütlemata, kuidas me peaksime abisaajaid sõnades/paberites nimetama.

  10. 10 Kaja
    09/10/2007, 23:16

    ei ma vaidle yldse, ma täitsa aktsepteerin seda mis Ingrid räägib, omalt poolt räägin vaid seda, mis mind selle asja juures häirib, aga see ei välista ju seda, mis Ingrid räägib.
    ja mingit sõna mina sinna leiutama ei hakka, kuigi see kasutuselolev mulle ei meeldi.
    nii lihtne ongi, minu arust see ei ole nagu vaidluse teema üldse,sest me seal ka nagunii midagi muuta ei saa. me vöime vaid konstateerida, et nii on ja kogu lugu, ja kas meeldib või ei meeldi.sedasi ma arvan.:)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine


%d bloggers like this: