09
Oct
07

Puust ja punaseks!

… ehk poliitiliselt korrektsest keelest, terminoloogiast ja suhtumistest.

Mul siin ühe loo kommentaarides läks paar inimest ägedalt vaidlema ja kuna Tiial tekkis ka sama probleem, ei jää muud üle, kui asi puust ette teha ja punaseks värvida.
Vaidlejatega juhtus nii nagu alati – üks rääkis aiast, teine aiaaugust ning omast seisukohast on kummalgi täiesti õigus.
Mis on siis mis?
Invaliid – see sõna hakkab käibelt kaduma, on sisult vananenud ja halvustava alltooniga. Kes ei usu, vaadaku inglise-eesti sõnaraamatust järele. Ametlikes dokumentides kasutavad poliitikud ja sotsiaaltöötajad küll mõistet invapoliitika, aga noh lühiduse mõttes las ta olla, peaasi, et sisu õige on.
Puue – meditsiiniline termin, mis tähendab millegi puudumist inimesel; jagatakse liikumis-, meele- või vaimupuudeks. Viimane sõna on nüüd spetsialistide poolt ebasobivaks tunnistatud, õigemaks peetakse intellektipuuet. Samasse patta ei tohi panna psüühikahäiretega inimesi!
Puudega inimene – inimene, kellel siis esineb üks või mitu eelmainitud puuet.

Vaat selle sõnastuse ümber käib üsna suur trall. Tahetakse tunnistada poliitiliselt korrektsemaks terminiks erivajadustega inimene. Aga ega ikka ei ole küll! Erivajadus on hoopis laiem mõiste. Kõigil puuetega inimestel ei olegi erivajadusi, samas võib täiesti tervel inimesel mingil eluhetkel see tekkida. Kõige üldisemalt mõistetakse erivajaduse all vajadust abivahendite, toimetulekuabinõude või hooldusvahendite järele. Aga ka lapsevankriga noor ema on erivajadusega näiteks. Ja veel – see on individuaalne, igal inimesel erinev!

Suur segadus valitseb ka arusaamises, mis on puudega inimese toetus ja mis töövõimetuspension (vana nimega invaliidsuspension). Töövõime kaotuse protsendi määrab arstlik komisjon ja see on aluseks pensioni arvutamisele, kuid pension ise sõltub veel muudestki teguritest. Töövõime kaotus ei ole tingitud ainult puudest (kõigile puuetega inimestele töövõime kaotust ei määratagi), vaid võib olla ka mõne kroonilise haiguse või õnnetuse tagajärg. Puudega inimese toetus aga on mõeldud just puudest tingitud lisakulutuste osaliseks kompenseerimiseks.

Praeguse süsteemi järgi jaotatakse puuded kolme raskusastmesse, sõltuvalt kõrvalise abi vajadusest ning sellest lähtuvalt määratakse ka toetus. Sotsiaalministeerium töötab praegu välja uut puuetega inimeste hoolekandeseadust, mille kohaselt need raskusastmed kaovad ja toetus hakkaks sõltuma tegelikest kuludest. See ausalt öeldes teeb mind ja paljusid teisi veidi ettevaatlikuks, kuna pole veel selge, kes ja kuidas hakkab neid reaalseid kulusid hindama ning kuidas nende vajalikkust tuleb põhjendada. Kõige vähem on vaja, et see toetus hakkaks sõltuma ametnike suvast ja äranägemisest.
Nii, terminid on siis nüüd kirjas. On oluline, et kogu ühiskond neid üheselt mõistaks ja aktsepteeriks.
Kuid mingil juhul ei tohi juhtuda, et neidsamu termineid kasutatakse inimeste sildistamiseks, neisse mingi kindla suhtumise kujundamiseks. Terminid on vajalikud eelkõige seaduseandjatele ja ametnikele, et nad teaksid, milliste mängureeglite järgi oma tööd teha.

Inimestena oleme kõik erinevad, oma nime, iseloomu, eripärade, harjumuste, vajadustega. Mõni meist võib olla puudega, mõnel võib momendil olla mingi erivajadus. Aga me oleme inimesed.
*pilt pärineb nagi.ee-st

5 Responses to “Puust ja punaseks!”


  1. 1 sjgelle
    09/10/2007, 21:07

    Väga hariv postitus. Sõna `invaliid´ on laenatud inglise keelest?
    Ega need alternatiivsed võimalused ka eriti head ole. Eriti kohmakas on mõiste `erivajadustega inimene`, kusjuures ta ei ava sisu. Tõepoolest, me kõik võime olla ja olemegi võib-olla erivajadustega. Mul oleks praegu hädasti vaja tahet tööd teha!
    Tuleks korraldada konkurss uute sõnade jaoks, nagu sõnale ´muulane`otsitakse paremat vastet.

  2. 2 Kaja
    09/10/2007, 23:20

    siia ka see komment, mis teise jutu juurde jätsin: ei ma vaidle yldse, ma täitsa aktsepteerin seda mis Ingrid räägib, omalt poolt räägin vaid seda, mis mind selle asja juures häirib, aga see ei välista ju seda, mis Ingrid räägib.
    ja mingit sõna mina sinna leiutama ei hakka, kuigi see kasutuselolev mulle ei meeldi.
    nii lihtne ongi, minu arust see ei ole nagu vaidluse teema üldse,sest me seal ka nagunii midagi muuta ei saa. me vöime vaid konstateerida, et nii on ja kogu lugu, ja kas meeldib või ei meeldi.sedasi ma arvan.:)
    p.s siit diskussioonist tuleb yks huvitav asi välja – kuivörd poolik on siiski kirjalik kommunikatsioon, kui lihtne on teineteisest mööda rääkida. silmas silma oleks see vestlus kindlasti palju maitsvam

  3. 3 kukupai
    10/10/2007, 00:03

    Just, see jäi mul ju kirjutamata, kuigi ma sellele mõtlesin. Rääkimisel mängib ju nii palju kaasa hääletoon ja kehakeel, oleksite kindlasti Ingridiga päris pikalt ja põnevalt arutleda saanud.

  4. 4 kukupai
    10/10/2007, 11:39

    Ingrid, küll Sa need blogtree võimalused ka üles leiad.
    Väärikus on üldse üks väga lai teema, äkki võtad ise sõna?

  5. 5 kukupai
    10/10/2007, 12:22

    Aga just see ongi huvitav – kuidas inimesed väärikust mõistavad! Filosoofide tark jutt ei ole ikka see, millest me iga päev mõtleme ja räägime.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine


%d bloggers like this: