20
Mar
08

Viipekeel ja kodakondsus

Sain paar küsimust.

Kuidas toimub meie riigis mitteeestlasest ja mittekodanikust kurtide kodakondsuseksam?

Millises viipekeeles õpivad mitteeestlaste perekonnas kasvavad kurdid lapsed?

Vastamine võttis veidi aega, tahtsin oma andmeid kontrollida.

Esimesele küsimusele leiab vastuse ka Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt. Muuhulgas öeldakse seal:

Eksamist vabastatakse täielikult:

*täieliku kurtuse ja kolmanda astme kuulmislanguse korral mõlema kõrvaga

*liitpuudega isikud, kellel esineb samaaegselt
– kuulmis- ja nägemispuue = pimekurtus
– kuulmis-, nägemis- või liikumispuue, millega kaasneb vaimne alalareng

*kuulmispuudega inimesed, kellel esineb kuulmislangus 50-60 või rohkem db (korrektsiooniga):
– kurdid, kelle esmane keel (emakeel) on viipekeel;
– oraalsed kurdid, kellel on esmakeeles (kõnekeeles) väljendunud alakõne;
– sisekõrva implantaadiga inimesed.

Aastate tagant on meeles, kuidas sai aidatud ühel Ukrainast pärit kurdil kodakondsustaotlust täita. Mees on abielus eestlannaga, töötab koolis õpetajana, lõpetas siin kõrgkooli. Kuid selleks, et oma õpilastega rahvusvahelistel võistlustel kaasas käia, pidi iga kord viisat taotlema. Millegipärast otsustamine venis ja venis, lõpuks tehti taotlus kodakondsuse andmiseks teenete eest. Kuna ta on kõrge kvalifikatsiooniga noortetreener, siis loomulikult sai ka positiivse vastuse.

Kooli kohta võin öelda, et KÕIK kurdid õpivad tänapäeval eesti viipekeeles. Kui nad on pärit muukeelsest kurtide perekonnast, võib koduseks keeleks muidugi olla vanemate keel, aga koolis seda ei õpetata.

Varasematel aastatel oli Tallinnas ka vene õppekeelega kurtide klasse Mustamäel ühe tavakooli juures, aga õpilaste vähesuse tõttu pandi need kinni, viimased allesjäänud õpilased viidi üle Tallinna Heleni kooli koos oma õpetajatega ja nad said kooli lõpetada vene keeles.

Kooli lõpetamisel teevad ka kurdid eesti keele riigieksami, aga mitte emakeelena, vaid nagu võõrkeele eksamit. See on kohustuslik. Minu andmetel keegi veel läbi kukkunud ei ole, nii et saavad hakkama küll.

Korra jooksis ajakirjandusest läbi, et Narvas on väike venekeelne kurtide kool, aga täpsemad andmed mul puuduvad.

0 Responses to “Viipekeel ja kodakondsus”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

märts 2008
M T W T F S S
« Feb   Apr »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

%d bloggers like this: