Arhiiv: 30. apr. 2008

30
apr.
08

Esimese naisvaimuliku raamat

Eesti luterliku kiriku esimene naisvaimulik on Laine Villenthal, ordineeritud 16.novembril 1967, teeninud Pindis ja Petseris, praegu veedab vanaduspuhkust sünnivallas Nissis. Täna esitles Laine Usuteaduse Instituudis oma mälestusteraamatut “Sina juhid minu elu”. See on raamat, milles jookseb paralleelselt mitu lugu – ühe pere lugu läbi aastakümnete, ühe Eesti paikkonna lugu, eesti kiriku lugu, lugu armastusest, kujunemisest ja kasvamisest. Iga lugeja võib sealt leida midagi just teda puudutavat.
Vaatamata oma kõrgele eale on Laine ikka tegus ja elurõõmus, hämmastava faktitäpse mäluga, virge meele ja asjaliku ütlemisega. Ka tänasel esitlusel rääkis ta nii mõndagi huvitavat lisaks. Laine juttudest saaks kindlasti teisegi raamatu veel kokku panna.
Raamatu kirjutamine võttis aega ligi neli aastat. Laine ilusa selge käekirjaga kirjutatud tekst tuli arvutisse toksida, mitmed korrad üle lugeda ja nagu Laine ise ütles: mitmed vead on ikka sisse jäänud (muide ütles ta need vead lausa lehekülje täpsusega!). Aga see ei vähenda raamatu väärtust karvavõrdki.

Peapiiskop Andres Põderi tervitus- ja tänusõnad.

Iga uus omanik sai Lainelt raamatusse ka pühenduse.

Müüki seda raamatut ei tule, kõik 6000 eksemplari jagatakse kingitusena.
Advertisements
29
apr.
08

Kala tuvastatud!

Kurtsin siin, et mu läpakas ujub kala ringi ja on kõik küpsised ära söönud. Aga vaat ei ujugi läpakas, hoopis blog.tr.ee – s. Kuidas teada sain? Väga lihtsalt – tegin endale nalja pärast wordpressi konto ning panin kõik paroole kasutavate sõprade blogid sinna kirja. Ning ongi nii – kui tahan neid lugeda blog.tr.ee profiili lehelt, saan pika nina, kui aga lähen otse, on kõik korras.
Seletagu targemad nüüd, milles asi.
Aga selle kala otsimise käigus sai ka paar muud probleemi lahendatud. Suur tänu lahketele nõuandjatele! Kui teine kord abi vaja, tean, kust küsida.
28
apr.
08

Hädas hilpudega

Kevadine suurkoristus paneb ka riidekapi kriitilise pilguga üle vaatama. Ikka koguneb sinna asju, mida keegi enam selga panna ei taha. Kas on liiga kulunud, moraalselt vananenud või lapsele lihtsalt väikseks jäänud. Tõstadki siis neid sealt välja ja laod kilekottidesse. Saabki uutele asjadele ruumi.

Aga edasi?

Mõned lasteriided saab tuttavatele ära antud uuele ringile, mõni asi on lootusetult läbi ja läheb kaltsuks. Aga ikka jääb veel suur hulk selliseid hilpe, millega midagi peale pole hakata. Puhtad, enamasti terved. Prügimäele saatmiseks liiga head, mahamüümiseks jälle liiga kehvad.

Varem võttis Taaskasutuskeskus (mis vahepeal sujuvalt Uuskasutuskeskuseks muutus) kõik kraami nurisemata vastu. Mis müüki või humanitaarabina jagamiseks ei kõlvanud, läksid kaltsuvaipadeks või lapitöödeks. Enam mitte. Juba paar aastat tagasi hakati vingus näoga soprama toodud asjade hulgas ja virisema – siin nööp puudu, seal õmblus lahti – ei kõlba. Taheti ainult moekaid ja kallimaid asju.

Ühelt poolt arusaadav – sellise keskuse ülalpidamine nõuab raha ja kust seda siis veel mitte teenida kui annetuste müügist. Teiselt poolt – esialgne kontseptsioon pöördus pea peale. Algne eesmärk oli ju aidata inimestel soodsalt ja mugavalt kõigest mittevajalikust lahti saada, propageerida säästlikkust ja taaskasutamist, anda vanadele asjadele uus elu.

Sellist kohta on vaja ja just niisugusena kui ta esialgu oli. Koht, kuhu saab ära anda kõik majapidamises mittevajaliku – sest kellelgi teisel võib neid vaja olla. Olgu seal siis müügipunkt, olgu humanitaarabi jagamine, olgu taaskasutustöökojad, kus vanadest asjadest uusi tehakse.

Minul aga kilekotitäied hilpe esialgu seisavad ja raiskavad ruumi.
27
apr.
08

Linn – jahtimata fotod


Kui seekordse fotojahi teemaks määrati linn, hakkas mul kohe meeles mõlkuma üks üsna konkreetne koht, mida pildistada.

Miks? Vaat sellepärast, et selle kohaga on mul mitu isiklikku seost. Esiteks – see torniga maja asub täpselt samal kohal, kus enne sõda oli Tallinna 6.politseijaoskond. Selles jaoskonnas aga töötas minu emapoolne vanaisa.

Nõuka-ajal aga asus sama maja alumisel korrusel, sealsamas, kus praegu kasiino, suur gastronoomiakauplus, kus ma neljateistaastase tüdrukuna näotäie sõimata sain, kuna ei osanud vene keeles vorsti küsida, müüja aga otse loomulikult eesti keelt ei osanud.
Samas lähedal elavad mu vanemad ning täna oli oluline põhjus nende juures käia – isal oli sünnipäev.


Vana ja uus ühendatud. Säilitatud paekivifassaadi taha peitus paarkümmend aastat tagasi söökla “Lootus” ning veidi hiljem hambaravila.


Ja lõpetuseks üks võte mere poolt – selline vaade avaneb Tallinna sadamasse sisse sõites.

26
apr.
08

Lukus ja riivis

Tupsul on sõbranna. Naabritüdruk. Käivad vahetevahel teineteise hoovis mängimas ja muidu suhtlevad ka päris tihedalt. Üksi ju igav.

Nii küsis tänagi naabrineiu end meie juurde. Vanaema lubas ka. Mängisid mõnda aega, siis tuli välja, et meil vaja poodi minna. Variandid olid, et Tupsu läheb niikauaks naabrite hoovi või tuleb kaasa. Naabritüdruk tahtis küsima minna, mis vanaema asjast arvab, aga oh häda – värav lukus ja sisse ei saa. Lapse hüüdmist vanaema tuppa ei kuulnud. Ega midagi, telefon appi. Tuli siis vanaema välja – noh, milles probleem?! Ega polnudki muud probleemi kui et laps ei saanud oma koduhoovi sisse. Vanaema aga leidis, et siis poleks vaja olnud minnagi kuhugi ja kamandas lapse hoopis tuppa ära.

Meie käisime poes, Tupsu kaasas, tulime tagasi, aga siis enam lapsi kokku ei lubatud. Kahju oli vaadata, kuidas teine teisel pool aeda kurvastas.

Kurb on aga hoopis see, et kui naabrivanaema parasjagu siin on, on aiavärav raudselt lukus ja kui ta ikka ei saa või ei viitsi seda lahti keerata, on ka laps koduarestis. Inimesest võib aru saada – seal, kus tema elab, teistmoodi ei saagi, seal viiakse korter muidu tühjaks isegi siis kui hetkeks selja pöörad. Aga meie üsna turvaline kant lubaks ju vähemalt niikaua väravat lukust lahti hoida, kuni laps küla peal on, et ta ikka koju pääseks vajadusel. Pealegi on õues nii pirakas majavalvur, et paharetid mõtlevad enne kolm korda järele kui sisse usaldavad astuda.

See lukustatus ja riivistatus kandub paraku edasi ka inimsuhetesse – kedagi ei või ju usaldada, kes teab millised kurjad mõtted ja kavatsused tal on…
26
apr.
08

Hello world!

Welcome to WordPress.com. This is your first post. Edit or delete it and start blogging!

25
apr.
08

Jalkamatš Jaapani moodi

Ega sumokad nalja ei mõista…




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

aprill 2008
E T K N R L P
« märts   mai »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  
Advertisements