Arhiiv: 31. mai 2008

31
mai
08

Lõkkematerjali koguma!

Jaanikuu on kohe algamas ja teadagi on eht-eestlaslik komme ühel teatud õhtul teha üles suur-suur lõke ning selle ümber jaurata varaste hommikutundideni. Vanasti olevat isegi võrreldud, millise küla lõke see kõige suurem ja uhkem oli. Lõkke jaoks koguti materjali juba mitu kuud ette.

Praegugi on mitmest blogist läbi jooksnud, et suurpuhastusega kogunenud praht kavatsetakse jaanitulel ära põletada. Omamoodi sümboolne ka, tulel on ju alati usutud maagiline puhastav jõud olevat.
Aga kui teeks blogijatega kah ühe virtuaalse suurpuhastuse? Koguks kokku üleliigsed ja ebameeldivad mõtted, paneks need blogisse kirja ja suunaks ühte suurde virtuaalsesse jaanilõkkesse? Kes tahab kampa lüüa? Märgiks oleks siis see väike lõkkeke siin vasakul ülanurgas (mille iga soovija võib enda blogisse kopeerida) ning paluks kommentaaridesse ka info jätta.
Kuna üks jaaniõhtu komme oli ka üle lõkke hüppamine ning soovitavalt seitse korda, siis on igal blogijal võimalus lõkkesse lisada kuni seitse “halgu”, need võivad olla kõik koos ühes postituses või ka igaüks eraldi postitusena. Start on homme ning viimased halud peaksid kohal olema 23.juuni hommikul, sama päeva lõuna ajal panen siis kõik kogunenud lingid siin blogis üles.
Kui suure lõkke me kokku saame?
Advertisements
30
mai
08

Kohustused – ei, õigused – jah!

Tuli paar päeva tagasi jutuks, et ühes tuttavas perekonnas kasvavad toredad lapsed polegi selle paari omad, vaid adopteeritud. Tegelikult pole see üldse olulinegi, on üks vahva pere. Minule aga tuli meelde aastaid tagasi kuuldud lugu, asjaosalise loal ja nimesid nimetamata saab see nüüd siia kirja.

Kaugel nõukogude ajal polnud adopteerimine sugugi nii lihtne, kontrolliti soovijate olukorda ja muuhulgas ka elamispinna suurust. Nii juhtuski, et üks igati tubli paar jäi lapsendamisloast ilma – paar ruutmeetrit tuli puudu. Kui naine ametnikule ütles, et oma lapse sünnitamisel ei kontrolli elamistingimusi keegi, pane laps või puukuuri, nähvas ametnik: “No eks sünnitage siis ise!”

Et lastekodu oli üsna lähedal, hakkas naine seal külas käima, aitamas ja lastega mängimas. Kuidas lastekodu juhataja seda lubas, ei tea. Aga vähehaaval sõbrunes naine ühe kehvavõitu tervisega poisiga. Mingil moel sai ta loa poissi ka koju külla kutsuda, algul nädalalõppudeks, hiljem üha pikemaks ajaks. Sel ajal polnud ju tugiperekondadest keegi midagi kuulnudki. Igal juhul kooli läks poiss juba uuest kodust. Mis nipiga asi vormistatud sai, on siiani müstika. Mingi ime läbi leiti paar aastat hiljem ka poisi noorem õde teisest lastekodust ja ka tema kolis kasuvanemate juurde.

Aastad läksid, lapsed kasvasid, lõpetasid kooli ning hakkasid oma elu rajama. Kasuvanemaid kutsusid nad emaks ja isaks, kuigi lapsendamisest asja ei saanudki. See ei tundunud siis enam olulisena ka.

Ühel heal päeval aga ilmus poisi (siis küll juba noore mehe) ukse taha pensionieelikust naine, kes väitis, et on tema ema ning kuna laste isa olevat surnud, temal tervis läbi, tööd teha ei suuda, peaks noored teda toetama hakkama. Šokis noored saatsid esimese hooga naise kuu peale – võhivõõras tuleb nüüd sellist asja nõudma! Aga mõni aeg hiljem tuli kohtukutse – “ema” leidis, et seaduse järgi on täisealised lapsed kohustatud töövõimetut vanemat ülal pidama.

Kohtus tuli välja, et emalt oli mõlemad lapsed üsna varsti pärast sündi ära võetud ja lastekodusse saadetud, kuna ta nende eest ei hoolitsenud. Aga – vanemlikke õigusi talt ära polnud võetud!!! Ja nüüd, kui mammake endaga enam ise hakkama ei saanud, tuligi meelde, et kuskil ilma peal on ju paar last, keda seovad kohustused tema vastu. Paraku kinnitas ka DNA test tema emadust.

Kohtunik laiutas käsi – seadus on jah niisugune. Ei lugenud see, et ema polnud aastakümnete jooksul lapsi kordagi vaatamas käinud, lapsed isegi ei teadnud, milline ta välja näeb. Polnud kaalu ka väitel, et kasuvanemad on samuti eakad, tervis vilets ja vajavad abi – nende vastu noortel üldse mingeid kohustusi polevatki. Ainus, mida kohtunik teha sai – määras ema ülalpidamiseks minimaalse võimaliku summa…

Praegune seis on selline: kasuvanemad on mõlemad surnud. Oma vara pärandasid nad testamendiga noortele (muudmoodi ei saanudki ju). Noored on mõlemad perekonna loonud ja kasvatavad omi lapsi. Ema ülalpidamiseks peetakse neil kummalgi mingi summa palgast kinni. Ema elab ühes Eesti väikelinnas ning kurdab kõigile, kui hoolimatud lapsed tal on. Lapsed aga ei taha temast midagi kuulda.
30
mai
08

Naljanurk

Oi, ma ei või! Aarne leidis nii laheda asja!
Kõhuvalurohtu paluks!

29
mai
08

Vajalik teatmik

Informatsiooni liigub tänapäeva maailmas tohutult, ole ainult mees ja otsi välja. Ainult üks häda on – suur osa vajalikust infost on laiali pillatud eri kanalitesse, selle väljaõngitsemine ja süsteemi paigutamine on küllaltki aja- ja töömahukas.

Vähemalt üks osa tööd on nüüdseks ära tehtud ja täna esitleti Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses uut teatmikku “Abiks puudega inimesele”. Sinna on koondatud kõik hetkel Tallinnas saadaolevad toetused ja teenused koos üksikasjaliku loeteluga, kellel millelegi õigus on, kuhu tuleb pöörduda ja millised dokumendid esitada. Samuti on koondatud info erinevate organisatsioonide ja teenuseosutajate kohta ning lisatud hulk kasulikke linke.

Teatmik on saadaval Tegevuskeskuses, linnaosavalitsustes ning suuremates tervishoiuasutustes. Digikujul pannakse varsti üles http://www.tallinnakoda.ee/

Huvi teatmiku vastu oli üllatavalt suur, nädalapäevad enne esitlust juba hakati helistama ja küsima, kust seda osta võiks. Eriti palju tunti huvi just venekeelse versiooni vastu. Ostma ei pea, jagatakse tasuta. Ja kui puudu tuleb, on võimalik juurde tellida.

Suure vaeva nägijad olid Külli Urb, Tiia Tiik ja Tauno Asuja.
29
mai
08

Kikujuttu

Mida arvata, kui paar kuud tagasi pandud hambaplomm koos poole hambaga minema jalutab? Aga just nii mu pojal juhtus. Ja siis ei olnudki enam üllatav, et lagunenud olid ka teised samal ajal pandud plommid. Kuna need olid poja esimesed plommid üldse ja viimasel hetkel tasuta saadud, tekkis kõigepealt küsimus, kas arst ehk on midagi valesti teinud (hammaste kodune hooldus vastab kõigile reeglitele!) ja kas sel juhul tasub protsessima hakata.

Juristist sõber uuris asja ja leidis, et võimalik oleks, aga asi on nii keeruliseks aetud, et aja- ja närvikulu on suurem kui saadav kasu. Et aga hammas valutas, kõndis poeg siiski riiklikku ravilasse valvearsti juurde (ainuke koht, kus üldse valvearst Tallinnas on!). Esimene asi, mis välja tuli – eelmise ravi algul tehtud röntgenipilt on arhiivist kadunud! Tõesta siis veel, mis seisukorras hammas enne ravi oli!

Pooleksläinud hamba kohta viskas arst: “Ah, see ju surnud hammas, siin pole midagi peale hakata!” Teise arvas võivat siiski päästa, pani prooviplommi. Kui aga poeg ütles, et ta soovib edasist ravi jätkata eraarsti juures (samas majas muide), torgati: “Nojah, kui raha on, eks siis mine!”

Raha tuleb siis millegi muu arvelt leida, pole midagi parata. Aga kokkuvõttes jäi pojale mulje, et riiklikus polikliinikus suhtutaksegi nii, et sinna tulevad ainult need, kellel raha eriti pole ning seepärast tehakse kõige odavamate vahenditega kõige hädapärasemat ravi. Olgu lisatud, et tütrel pidasid samas kohas pandud plommid küll veidi kauem vastu, kuid nüüd on selge, et ka need vajavad kiiremas korras väljavahetamist.

Eks tuleb temalgi eraarsti juurde minna, pole ju mõeldav, et noored inimesed tühja suuga ringi jalutavad.
28
mai
08

Fate

Who are you? Who are you to make me love a woman away and then posting? Who are you, to make me suffer? Who are you to make a woman cry? My woman. Who are you to finally challenge in life? Know that one thing and ‘safe, to what my mind can love and my heart can beat for her, my strength not finish ever. Forte are for stroke, to tighten are strong, strong are to embrace, kiss the extent to which only the God willing, always proud and heads held high and you ‘close on my chest…….
27
mai
08

In memoriam – HELEN KAUKSI

Lahkunud on tekstiilikunstnik Helen Kauksi

Endast räägib ta nii:

Eristan mõisteid „tootedisain” ja „unikaallooming”. Hea disainitud toote tunnus on see, et ta sobib ka enda tarbeks. Hea unikaalteose tunnus on see, et avastad iseenda loomingus midagi ootamatut.

Tootedisaini müün ma galeriides, unikaalloomingut teen ma iseendale ja näitan galeriides.

Ajendid unikaalloomingu teostamiseks, nii tekstiilis kui ka akvarellis, on minu 28 isiknäituse puhul olnud pühendumused ja austusavaldused minu emale, president Lennart Merile, poja pürgimistele, kuni … kõiksuse tunnetuseni välja.

Oma meditatsioonides lummavad mind just värvid. Näiteks, punane ei pruugi tähendada ainult tule- või must masendustunnet. Minu jaoks ei eksisteeri ühtki inetut värvitooni. Küsimus on vaid selles, kuidas neid omavahel sobitada. Mida ootamatum, seda huvitavam.

Kõik, mida ma olen loonud, on tehtud rõõmuga.

Lühike kokkuvõte loometeest:

1950 Sündis Noarootsis
1969 Lõpetas Tartu Kunstikooli kujunduskunstniku erialal
1978 Eesti, Läti ja Leedu üliõpilaslaulupeo „Gaudeamus ’78” suveniirrätiku peapreemia
1980 Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kiitusega tekstiili erialal
1980-1992 Töötas Tallinna Teadus-Tootmiskoondises „Mistra” tekstiilidisainerina, sellest 4 aastat peakunstnikuna. Omab 47 tööstusnäidise autoritunnistust
1980-1995 Töötas ERKI’s (praegune Eesti Kunstiakadeemia) üldmaali kateedris õppejõuna
1983 III koht vabariiklikul trükikangaste konkursil
1984 Eesti, Läti ja Leedu noorte tarbekunstitriennaali peapreemia
1984 Eesti Kunstnike Liidu liige
1989 Eesti Disainerite Liidu asutajaliige
1995 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu asutajaliige
1997 Vaibarühmituse „Vaba Tahe” asutajaliige
1997 Gobelään „Ulm”: tellimus Lääne-Viru Maavalitsuselt
1999 Teaduslik-loomingulise rühmituse S.E.R.R. asutajaliige
1999 Gobelään „Kulg”: Eesti Vabariigi presidendi kingitus Leedu Vabariigi presidendile

VALIK NÄITUSI

2007 Eesti tekstiilikunsti näitus „ASJADE SEIS” Eesti – Tallinn
2006 Rahvusvaheline akvarellinäitus „BALTIC BRIDGES” Leedu – Kaunas
2006 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu näitus „LÖÖB NÕELU” Eesti – Tallinn
2006 Rahvusvaheline tekstiilikunstibiennaal „SCYTHIA 6” Ukraina – Herson
2005 Rahvusvaheline tekstiilikunstibiennaal „TEXTILE 05” Leedu – Kaunas
2004-2006 Tekstiilikunstnik pildistab (kuraator Aili Kivioja) Tallinn, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnu
2003-2005 Eesti triibuvaip (kuraator Ene Pars) Rändnäitus Eestis
2001 Rahvusvaheline tekstiilikunstinäitus „SOFT WORLD” Leedu – Kaunas
2000-2002 Eesti ruuduvaip (kuraator Erika Tammpere) Eesti, Rootsi, Taani, Ungari
1999-2000 Vaibarühmitus „VABA TAHE” Soome – Helsingi, Lahti
1996 Esto-96 Rootsi – Stockholm
1986 IV Rahvusvaheline tarbekunstikvadriennaal Saksamaa – Erfurt
1984 Eesti, Läti ja Leedu noorte tarbekunstitriennaal Läti – Riia

VALIK ISIKNÄITUSI

2007 Akvarellinäitus „Rannad” Haapsalu, Kuke Galerii
2006 „Lühikese Jala Galerii TOP-10, 2005” Tallinn, Lühikese Jala Galerii
2006 Erakogu Tallinn, Galerii G kunstisaal
2005 Vaibad Kuressaare, Saaremaa Kunststuudio Galerii
2003 Retked Tallinn, Lühikese Jala Galerii
2003 Ahvatlus Tallinn, Kastellaanimaja Galerii
2002-2003 Akvarellid Tallinna Teadlaste Maja, Küberneetikamaja
2000-2003 Akordid Tallinn, Estonia talveaed
1994 Trepist üles-alla Tallinna Õpetajate Maja galerii
1990 Vaibad Tartu Kunstnike Maja
1984 Tekstiilid Tallinna Kunstihoone galerii

VALIK SISUSTUSTEKSTIILE INTERJÖÖRIDES

2000 AS Emor Tallinn
2000 Commercial Group Vector St. Peterburg
1999 Leedu Vabariigi presidendi residents Vilnius
1999 Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võru
1997 Lääne-Viru Maavalitsus Rakvere
1987 Oru Põhikool Harjumaa
1985 Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn
1984 Valgeranna pansionaat Pärnumaa




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine