Arhiiv: 30. juuni 2008

30
juuni
08

Kust algab solvamine?

Ja kust lõpeb õigus isiklikule arvamusele?

Lugesin Postimehest seda ja seda ja üht-teist veel. Pani mõtlema. Kommentaarid on seinast seina. Ühte patta on tahetud suruda netiajakirjandus, foorumid ja blogid. Puder ja kapsad ühesõnaga.

Blogi on minu ruum. Siin kirjutan ma just sellest, mida ise tahan ja just sedamoodi, kuidas õigeks pean. Mõnele minu arvamus meeldib ja mõnele mitte. Loomulik. Samamoodi võib mulle ju meeldida või mitte meeldida kellegi teise kirjutatu. Ja kui mulle see ei meeldi, kas pean siis vait ja vaga olema või võin nõuda selle jutu kustutamist, kuna tunnen end solvatuna? Või peaks mulle meeldima, kui keegi tuleb minu blogisse samasuguse nõudmisega? Ja kui ma siis seda ei tee, läheb tema kohtusse? Või kui keegi tunneb end puudutatuna kellegi kolmanda poolt minu blogisse jäetud kommentaari pärast, kas siis olen ka mina süüdi?

Juriste on meie maal vist liiga palju saanud, tööpuudus kummitab ja siis peab midagi leiutama, et kallis haridus raisku ei läheks.

Tõepoolest, kui ma kirjutaksin (Palun ette vabandust, sõbrad, aga hetkel ei tulnud drastilisemat näidet pähe!), et Tiiu või sjgelle ajavad jama ja kohutavalt viletsas eesti keeles veel pealegi, oleksid nemad minu peale südamepõhjani solvunud – ja õigusega. Arvatavasti oleks minul pääs nende blogidesse sellest hetkest läbi. Kui ma aga mõne nende arvamuse kohta kirjutaksin, et mina seekord arvan teisiti – kas seegi on solvamine? Või kui kellegi, kes kirjutab oma raskest olukorrast, mõnest suurest murest, pannakse kommentaar, et lõpeta ometi halisemine? Sel momendil võib ju sellise asja peale solvuda ka, aga kas see tegelikult solvanguna mõeldud oli?

Variante on tohutult. Palju oleneb inimese isiklikust valulävest, elukogemusest ja ridade vahelt lugemise oskusest. Piiri tõmbamine võib mõne jaoks ületamatult raske olla, teine tajub seda vaistlikult. Lihtsalt – seda piiri pole võimalik üheselt määratleda.
Advertisements
29
juuni
08

Suve jahtimas

Suurt suve pole minu meelest veel kuskil. Eile tundus, et kevad ei taha sugugi oma õigusi käest anda. Suvi peaks olema ju kuum, päikeseline, õiterohke, viljad tasapisi valmimas. Juuli lõpp ühesõnaga…
Aga täna mõtlesin kaameraga aias jalutades, et sellenädalase fotojahi teema oleks võinud olla ka “Õitsev suvi”. Kuigi ka see päris hästi ei õnnestunud – paljud asjad on juba ära õitsenud, mõnedki veel õide minemata. Aga vaadake ise.


Kogu album siin
Edit kl 20.20: käisin metsas juurde jahtimas ja albumit on täiendatud.
29
juuni
08

Miljonid käeulatuses?

Tänane õnnelause Orkutist: Te saate suure päranduse. Ja kiri meilboxis:

Subjekt: To;***
Saadetud: 26.06.2008 23:39:50
Kellelt: “Dermane Ismael”
Kellele: “*****
DERMANE ISMAEL LAW FIRM
Boulevard de la Merina 05 BP 861,
Cotonou,République du Bénin
Telephone;00229-9759-9402

Hello Dear,

I am Dermane Ismael,the attorney at law to Late Joerg ***, a national of your country, who used to work as the Director of Total des Produits Petroliers(Total Benin)Oil Company in Benin Republic West Africa Here in after shall be Referred to as my client. On the 18th of April 2004, my client, His wife and their only Child were involved in a car accident Along Akparaja High-way. All occupants of the vehicle Unfortunately lost their lives.

Since then I have made several enquiries to your embassy to locate any of my clients extended relatives this has also proved Unsuccessful.
After these several unsuccessful attempts, I decided to track His last name over the Internet, to locate any member of his Family hence I contacted you. I have contacted you to assist in Repatriating the money and property left behind by my client before they get confiscated or declared unserviceable by the bank here. These huge deposits were lodged particularly, with the “BANK INTERNATIONAL DU BENIN where the Deceased hadan account valued at about $8.5 million dollars. The Bank has issued me a notice to provide the next of kin or have the account confiscated.
Since I have been unsuccessful in Locating the relatives for over 2 years now I seek your consent to present you as the next of kin of the deceased since you have The same last name so that the proceeds of this account valued at $8.5 million dollars can be paid to you and then you and me can Share the money.50% to me and 50% to you I will procure all Necessary legal documents that can be used to back up any claim we may make.

All I require is your honest cooperation to enable us seeing this Deal through. I guarantee that this will be executed under a legitimate arrangement thatwill protect you from any breach of the law. And the way we are going to achieve this is I will need the following information from you,
Your Full Name and Address,
Your Age, Occupation and Position,
Your Telephone and Mobile for Communication Purpose.

I await your reply ASAP.

Best Regards.Dermane Ismael

Tel.+229 9759-9402

Vähemalt “aus” pakkumine – aita raha kätte saada, jagame pooleks 😛

Mina saatsin vastuseks ühe tuntud advokaadifirma kontaktandmed ja palusin nende kaudu asju ajada. Saab näha, palju sel tüübil jultumust jätkub.

Kuigi – eks need miljonid kuluksid ära küll. Aga ma tean täpselt, et seda perekonnanime kannab ainult paarkümmend inimest ning mitte keegi neist pole sellises kohas töötanud.
28
juuni
08

Drive-in laulatus

Rootsi kirik teatas teisipäeval, et juulis toimuva vanade autode kogunemise ajal korraldatakse drive-in pulmi. Üks laulatus kestab ligi seitse minutit.
Plaani autor preester Jerker Asterlundi sõnul on sel viisil abielluda soovijaid kogunenud juba 36 paari, vahendas Reuters.
«Me soovime abielluda otsustanud inimeste jaoks asja lihtsamaks ja maisemaks muuta,» ütles Asterlund selgituseks.
Rootsi keskosas asuvas Vasterasis toimuval 1950. ja 1960. aastatest pärit autode kogunemisel viivad laulatusi läbi kokku 10 kirikuõpetajat. Sobiva meeleolu loomiseks tuuakse kohale ka gospelkoor ja Elvise laule esitav kirikuõpetaja.
«Me oleme üritusele lisanud veidi Las Vegase maiku ja paneme üles ka suure neoonpunase sildi «Get Married», et inimesed teaksid, kuhu autoga sõita,» lisas Asterlund.

Uudis pärit siit ja pilt siit
27
juuni
08

Kuulus või kummaline?

Tiia tahab teada, mida kummalist ma elus teinud olen. Ja nagu tundub, pole ta ainuke uudishimulik, sedakaudu on üpris palju külastajaid täna tulnud.

Tegelikult on see üsna raske ülesanne, sest mis endale tundub kummaline, ei pruugi teiste meelest seda olla ja vastupidi. Inventeerisin siis veidi oma mälu ning kuna kohtusin täna ootamatult ka ühe kunagise lapsepõlvesõbraga, oli sellestki abi.

Niisiis:

#kummalised tembud lapsepõlvest

Tänane kohtumine tõi meelde, kuidas kunagi sai sellesama lapsepõlvesõbra alt-naabriga tema ühe klassivenna (kah meie kamba poiss) jalgratas ära pätsatud ja tema rõdule vinnatud. Tema ise muidugi ei teadnud asjast midagi, enne kui vanemad rõdult võõra ratta avastasid.

Lisaks olen roninud Nõmme kõige kõrgema hüppetorni otsa mitte mööda treppi vaid trepi kõrvalt mööda metallsõrestikku ning äärepealt rongi kraavi ajanud. Samuti sai kord äikese ajal ühe noorema sugulasega korstna otsas istutud ja välke vaadatud.

#kummalised abieluettepanekud

Ühe sain 7-8 aastat tagasi ühelt Pakistanist pärit mehelt, kes tunnistas otse, et tal on vaja abielluda selleks, et Eestisse elama jääda, muidu saadetakse välja, aga kodumaale tagasi ta minna ei saa, kuna on probleeme. Näitas ka Pakistanis elava naise (kellest kohe lahutuse pidi saama) ja laste pilte. Ei saanud minust moslemimehe päästerõngast. Teine kummaline ettepanek tuli vähem kui aasta tagasi Skype vahendusel.

#kummalised tööd

Kui Tiia kirjutab, et on autosid kaalunud ja tsementpõrandat valanud, siis minu meelest need eriti kummalised pole, seda on isegi tehtud. Aga omal ajal sai tollases Sandla sovhoosis sigalas sigade latreid värvitud, ise põlvist saadik sealäga sees hulpides. Notsud muidugi ruigasid ja käisid vastvärvitud võrede vastas selga sügamas.

#kummalised sõidukid

Juhtinud olen nii sõidu- kui veoautosid, traktoreid ja sildkraanat, aga absoluutselt juhitamatu sõiduki suutsin konstrueerida üheks vastlasõiduks oma vanast lapsevankrist. Seda hüüti veel “Pobedaks”, rohelist värvi oli ja imepisikeste ratastega.

#kummalised meditsiinilised juhtumid

Ma olen arstide arvates ise üleni üks kummaline meditsiiniline nähtus. Aga kunagi Itaalias reisil olles liimisin murdunud hambatüki värvitu küünelakiga tagasi. Pidas vastu ligi kuu aega, kuni kodumaal arsti juurde pääsesin. Arst naeris laginal.

Teine juhtum pole just kummaline, küll aga parajalt õudne. Olen ühel mehel, kellel rong mõlemad jalad alt lõikas, verejooksu kinni surunud ja pidanud kiirabi saabumiseni. Mees muide jäi ellu.

#muud kummalist

Olen küüneviili, kääride ja teibi abil stepsleid parandanud, pidanud kolm tundi läbirääkimisi ühe neegriga, kes mu sõbranna tahtis endale naiseks saada, et ta meid lukustatud hotellitoast ikka välja laseks (kingituseks saime kaelaketid, mis pidid kullast olema, aga seda loomulikult ei olnud), avastanud klassiekskursioonil ennast hommikul telgi asemel magamiskotiga rannas olevat, õpetajale raamatuga vastu pead lajatanud…
Aitab küll. Aga tahaks teada, mida kummalist on teinud Arni, Kati, Larko.
27
juuni
08

Bloggerispetsid, aidake!

Sõpsil juhtus äpardus. Ta peab teemablogi, mille oluliseks osaks on videod. Eile aga avastas ta ehmatusega, et varasemad videod (veebruar ja märts) on blogist vehkat teinud ja tagasi neid kuidagi riputada ei saa.

Bloggeri abilehekülgedelt ka nõu ei saanud, seal on ainult juhtnöörid võrgus olevate videote ülesriputamiseks. Kas keegi oskab seletada, milles asi ja mida ta peaks tegema?

Juhtnöörid võib panna ka viidatud blogi viimase postituse kommentaaridesse.
26
juuni
08

Bussijuht üllatas

Käisime Tupsuga täna tema lasteaiast riideid ja joonistusi ära toomas. Tagasi tulime nagu tavaliselt liinibussiga. Oli selline lühike buss, milles esiukse kõrval kahel pool istmete asemel mingid kõrged kastid ja istekohti sedajagu vähem. Rahvast ka just nii palju, et vabu kohti polnud. Vaatasin siis, kust kinni hoida, et laps ka püsti püsiks, kui juht kabiinist välja tuli, ühe noormehe istmelt tõusma kamandas ja mulle ütles: “Istuge lapsega sinna!” Olin nii üllatunud, et isegi aitäh ununes ütlemata.

Meie vastas istuv vanamammi seletas, et paar peatust varem oli temaga sama lugu juhtunud, bussijuht sättis ta istuma. Veel üllatas bussijuht rahvast sellega, et ühest peatusest mööda sõites (kus tavaliselt rahvast peale ei tule), teatas ta läbi mikrofoni, et kui keegi soovib väljuda, vajutaks nuppu, muidu ta ei peatugi. Ei peatunudki.

No mina vähemalt nägin sellist asja esimest korda, et bussijuht lisaks roolikeeramisele ka sõitjate eest hoolitseb. Kahjuks ei vaadanud ma bussi garaažinumbrit, ei saa TAK-i tänukirja ka saata. Olgu see juht siinkohal siis tänatud!




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

Advertisements