Tobuvapohu Nõmmel

Kui tütar töölt koju jõudis, plagisesid tal hambad ehmatusest veel tükk aega.

Tulid sõbrannaga bussiga linnast. Buss juba Nõmme keskuse ristmikul peatuse poole keeramas, kui järsult pidurdas. Siis käis üks mats ning bussijuht tegi uksed lahti ja teatas, et tema enam edasi ei sõida.  Ristmikul olev laternapost oli otse bussi ette maha prantsatanud. Juhtmed kõik maas. Mitmed autojuhid ei pannud seda miskiks, sõitsid otse üle juhtmete. Enamus jäi siiski seisma ja hetkega valitses keskuses totaalne kaos.

Sõbrannal oleks veel paar peatust olnud vaja sõita, et mäe alla koju pääseda ja tema oli tõega mures – sellise ilmaga, pimedas ja tuulega ei hakka ometi jala minema. Tütar põikas veel poest ka läbi ning selle ajaga ilmus ristmikule hulk päästeameti masinaid. Liiklust keegi reguleerima ikkagi ei hakanud, ummikud ainult kasvasid ja närvilised autojuhid üritasid kuidagiviisi sellest tropist pääseda.

Selleks ajaks, kui tütar poe juurest üle tee kodu poole tulema pääses, lülitati lõpuks keskuses elekter ka välja, nii et tänavad puhta pimedad, valgust paistis ainult poeakendest.

Aga vedamine oli, et see post bussi peale ei kukkunud…