Arhiiv: 14. november 2008

14
nov.
08

Kaalujälgijate õudusunenägu: pajakas

Minul kaalu, mida jälgida, praktiliselt polegi. Aga ega ma suurt viitsi köögis pliidi taga passida kah. Eks siis pidi jälle vana hea malmpott hädast välja aitama.

Vaja oli:

0,5 kg hakkliha

2 pk makarone (teokarbid oleksid paremad olnud, aga poes netu)

2 väiksemat paprikat

1 purk konservkurki

1 purk maisi (suurem)

0,5 kg-ne pakk tomatipüreed (ketšup käib kah, kui muud pole)

Potti sorts õli, sinna sisse said hakitud mõned küüslauguküüned ning hakkliha ära pruunistatud. Paprika ja kurk kuubikuteks lõikuda, segada need ja mais maitsestatud hakklihaga, lisada tomatipüree ning nii palju vett, et poti äärest kahe sõrme jagu puudu jääb. Kui see värk kõik mulinal keeb, raputada peale makaronid ning lasta pehmeks haududa. Poole haudumise pealt võib segada. Kes tahab, võib vedelikuks lisada ka piima kuigivõrd.

Kogusest jätkub meie perele kaheks päevaks, väiksemale sööjate hulgale võib vähem teha ka. Tegelikult ma kokandus-0041 olen selle retsepti kunagi oma põhiblogisse ka pannud.

Kaalujälgijate õudusunenäoks, mis nad infarkti äärele võib viia, teeb selle roa aga salat, mis meie peres tavaliselt selle kõrvale käib.

Punane sibul hakkida, segada majoneesi ja hapukoorega.kokandus-0031

Algselt oli see salat (kuhu kuulus ka hapukurk) mõeldud pelmeenide dipiks, aga selgus, et edukalt võib seda konsumeerida koos mistahes pasta- või riisiroogadega. Ja kaalujälgijate lohutuseks võin öelda, et mina vähemalt kasutan Lehtsala light majoneesi.

Advertisements
14
nov.
08

Tikk-takk

Kell on asi, milleta me keegi läbi ei saa. Aega on ju kuidagi vaja mõõta, eks? Ning meist igaühel on vähemalt üks ajanäitaja kuskil, kas seinal, randmel või taskus. Muidugi, tänapäeval ajab asja ära ka mobiiltelefon või arvutiekraani nurgas olevad numbrid.
Minul on kellasid elu jooksul olnud palju. Mõni on vana ja teenib ikka veel, teine millegipärast pole tahtnud oma ülesannete kõrgusel olla ja rändas suhteliselt ruttu kapinurka.

Lapsepõlvest on mulle jäänud vana kappkell seinal. Pärit on ta tegelikult kunagi Nõmmel töötanud Maximi restoranist. Kui restoran 1936 tegevuse lõpetas ning mööbel maha müüdi, ostis mu vanaisa muude asjadega koos ka selle kella. Selle omapäraks olid ilusad ja selged löögid, pooltunnil vaiksem paarislöök, täistunnil kõlavad valjud topeltlöögid. Korra nädalas tuli suure võtmega kell üles keerata, et ta seisma ei jääks.

Seesama kell oli kaua aastaid mu vanaema toas ning kui vanaema suri, panin osutid seisma. Hiljem teenis kell meid veel aastaid, kuid nüüdseks on vedru katki läinud ja ma pole tänaseni leidnud head kellasseppa, kes selle korda teeks. Aga loodan siiski, et selline on olemas ning ühel päeval kostab meie kodus jälle meloodiline pimm-pomm.
Käekella kinkis isa mulle 20-ndaks sünnipäevaks. Enne seda kandsin onust jäänud suurt meestekella (mis mul ka alles on ja töötab), aga isa ei pidanud sellist naisterahvale sobilikuks. Kell oli oma aja kohta kallis ja hea. Teenis ta mind ausalt täpselt 30 aastat, siis aga otsustas pensionile jääda. Ei aidanud remont ega miski. Muide, ka mu praegune käekell on vanemate kingitus.
Mis teile aega näitab?
14
nov.
08

Kutsun uuele fotojahile!

Tuhnisin veidi blogimaailmas ringi ning viluise juurest leidsin paar mõtlemapanevat pilti ja kirjutist vanadest ja ilusatest asjadest. Siis tuligi pähe, et meil kõigil on ju kuskil selliseid asjakesi, millel on oma lugu. Kas on tegemist mälestustega või annavad asjale tähenduse sellega seotud inimesed või midagi veel…

Sageli on asjad ise sellised, millel teiste jaoks väärtust polegi, sest nemad ju ei tea seda lugu. Aga miks mitte neid asjakesi kaamerasse püüda ja lugu teistega jagada?

Seega: uus fotojaht – Asjade lugu

Reeglid:

1.Jahipäevadeks on reede ja laupäev. Igal reedel ilmub minu blogisse jahi avapostitus ning teiste linke ootan kommentaaridesse. Kui natuke targemaks saan ja jaht edukaks osutub, teen ehk eraldi päeviku kah.

2.Vali paar teemakohast pilti ja jutusta nende asjakeste lugu.

3.Jahi logoks on lisatud pildike vanast medaljonist. Kõik osalejad võivad selle vabalt endale kopeerida.

4.Et asi liiga laiali ei valguks, anname teemad ette (täiendused väga teretulnud!)

14.november kell

21.november lauanõud

28.november tekstiil

5.detsember kotid-kohvrid

12.detsember tehnika

19.detsember nipsasjad

26.detsember jõuluehted jms

Tulge jahtima! Ilusaid leide!
14
nov.
08

Probleemid – põgenemiseks või lahendamiseks?

Mitte ei taha aru saada, miks mõni inimene probleemide tekkimisel neid lihtsalt ignoreerib, või mis veel hullem,  võtab oma seitse asja ja läheb minema. Ikka selleks, et ei peaks probleemiga tegelema.

Tegelikult saan aru küll: nii on ju kergem. Kuskil alateadvuses pesitseb lootus, et kui probleem rahule jätta, siis see mingil hetkel kaotab oma teravuse ja laheneb iseenesest. Kui siis mingi aja pärast tagasi tulla, saab jätkata nii nagu poleks midagi olnudki.

Paraku on selliseid ise lahenevaid probleeme suhteliselt vähe. Enamus on ikka sellised, et kui nendega mitte tegelda, siis kasvavad nad tasapisi üle pea ja proovi siis midagi peale hakata. Sasipundar võib nii suur ja sõlmes olla, et enam polegi midagi teha, kõik kukub kokku.

Ma ise olen oma õppetunni kätte saanud. Mõtlesin ka, et annab asjadega venitada kuni ükskord enam ei andnud. Lahendatud ma need lõpuks sain, aga hind oli kordades kõrgem kui siis, kui oleks kohe sarvist haaranud ja platsi puhtaks löönud.

Mõni aga ei õpi ja ei tahagi õppida. Probleemidega tegelemine võib kaasa tuua vajaduse iseenda vigu tunnistada, võibolla ennast kuigivõrd muuta, mõned asjad ümber hinnata.

Lihtsam on põgeneda ja jätta teised siplema. Ainuke viga – kaugele nii ei jõua…




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

november 2008
E T K N R L P
« okt.   dets. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
Advertisements