Arhiiv: 18. november 2008

18
nov.
08

Ahju lugu

Marta ahjust lugedes meenus jälle, millist tsirkust olen mina oma ahjuga saanud.

Aasta võis olla 1975 või 1976, kui meie majas oli kapitaalremont. Tegijaks ja peatöövõtjaks üks tuttav, niisugune nõuka-aja mees, kes igat tööd oskas (aga sugugi mitte korralikult, nagu nüüdseks on selgunud). Ahju tegema kutsus ta igatahes ühe oma tuttava pottsepa, kes töö kõrvale ka pudelit kummutas.

See selleks. Minul ei lubatud eriti suud pruukida, mida üks noor plika ikka ehitamisest teab, eks ju. Vanaema kui tellija jälle usaldas tegijat liiast. Leppis sellega, et tehakse plekk-kestaga kandiline ahi, minu jutt tellistest või pottidest tõrjuti sellega, et kallim on ju.

Pottsepp hakkas tööle. Eks ma käisin aeg-ajalt nuhkimas ka, aga nagu öeldud – minu arvamus ei lugenud. Kõige esimene asi, mis mind kahtlema pani – pottsepp kirus seda plekk-kesta, et kangesti kõver ja vildakas teine. No sorry, kui pudel vinkliks, ega siis saagi midagi otse olla! Ja ahjul on silmaga nähtavad kõverused sees kah.

Teine imelik asi oli, et kogu ahjule ei tehtud ühtegi lõõripuhastamise luuki. Ka korstnaga ühendav truup oli ilma igasuguse puhastusluugita.

Nojaa, aga kolmkümmend aastat sai seda ahju ikka köetud, korsten korralikult puhastatud ja tuba soe. Siis paar aastat tagasi läks asi imelikuks. Esiteks ei tahtnud ahi enam ühtlaselt soojeneda. Siis hakkas kütmise algul suitsu sisse ajama. Veidi aega veel ja ei tõmmanud enam üldse. Kõige toredam on, et see juhtus südatalvel (ning väljas OLI külm).

Uurisin mina Veski käsiraamatut eest ja takka, lõhkusin korstna kõrvale truupi augu, et sealtkaudu ummistust lahti torkida. Aga kasu ei miskit. Lõpuks paraja kauplemise peale sain ühe pottsepa asja üle vaatama (õnneks oli tal tollal vähe kainem periood).

Loomulikult tegi pottsepp selle peale suured silmad, et ühtegi puhastusluuki pole. Arvas, et pääseb ühe luugiga, lõõrist peaks siis tahm ilusti alla tulema. Oh ei, kui esimese augu keresse lõhkus, avastas, et ahi on hoopistükkis ringlõõridega laotud! Sellise väikese ahju puhul peavad aga kindlasti olema püstlõõrid. Mis kohaga see ahju ehitanud pottsepp mõelnud oli, jäigi meile arusaamatuks.

Nüüd siis “kaunistavad” mu ahju esikülge kolm puhastusluuki. Tõmbab nii mis mühiseb. Aga selge on, et uue ahju ehitus jääb päevakorda, kuid seda pole enne mõtet teha kui suuremad remondiplaanid paika loksuvad.

Muide, sama pottsepp ehitas tollal meile pliidi ka ja ega sellega palju parem lugu ole. Pliidi remontimisega õnneks sain ise hakkama.

Advertisements
18
nov.
08

Mõtlemise piirid

Tänane õnnelause Orkutist on üle hulga aja ka sügavama mõttega:

Muutume selleks, mida mõtleme (palun ära mõtle, et oled superkangelane ja ära proovi lennata)
18
nov.
08

Must huumor tööpuuduse ajal

Üks sõber saatis. Päris mõttekas praegusel ajal.

Tüükõrraldusõq alossõq ***-s. Eelnõu.

1.Egasugunõ ületunnõ tegemine om rangõlt ärq keelet.

2.Üttegi tüüd või-eiq puhkõtunni aigu tetäq.

3.Vabaq pääväq ommaq iispäiv, riidi, puul’päiv jne.

4.Tüüpäävä pikkus om 8 tunni. Tollõ seeh om 2 tunni lõunapuhkust, 2 kohvipausi ja puul’tunni rõivide vaihtamises.

5.Tüütegemist tohi-eiq mitte määntselgi juhul kontrolli.

6.Sigaretiq, kohv ja leheq piät kogo tüüao kestel saadaval olõma.

7.Palk tulõ alati ette massa.

8.Tüüandja hank’ rõivaq ja tüüriistaq ning hoolitsõs puhtusõ iist.

9.Kõik riigimassuq mass tüüandja.

10.Jõulus ja jaanipääväs egale tüütäjäle Saksa abi.

11.Kui kiäki tüütäjist jääs tüü aigu magama, sõs lõpõtadas aigu viitmäda egasugunõ tegevüs, mis või und häiri. Tüütäjä või üles aiaq ainult kodominekis.

12.Tüütäjäl om õigus kolmõkuulidsõlõ puhkusõlõ. Vihmatsit päivi puhkusõ sisse ei loeta.

13.Tüüandja, kiä ei täüdäq iihpuulnimetet nõudit, tulõ õkvalt valla laskõ.

Ette valmistand, Liivimaa olusid arvestades, *** Kõiv Põlvast




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

november 2008
E T K N R L P
« okt.   dets. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
Advertisements