12
Dec
08

Keskeast – kriisita

Naine täna küsib, miks neljakümneste elumuutusi peetakse keskeakriisiks, kolmekümneste ja viiekümneste omi aga mitte. Ei tea minagi seda päris täpselt, miks just see vanus on maagiliseks keskea piiriks sattunud.

Kui ise 40 sain, ütles mu mõned aastad vanem onupoeg  just nii: “Tere tulemast keskealiste hulka!” Edasises elus olen sama tervituse saanud paljudele edasi anda.

Kui nüüd mõtlema hakata, ega ma sellal küll mingit erilist kriisi elus tajunud. Mitmed juba varem alguse saanud protsessid jõudsid siis oma loogilise lõpuni, elumuutused olid üsna suured, aga samas sugugi mitte vanusest tingitud.

Umbestäpselt selleks ajaks olin ühele poole saanud teise ja eelmisest hoopis erineva kõrghariduse omandamisega. Töökoha vahetasin kindla teadmisega, et seda, mida senini tegin, ma enam kunagi tegema ei hakka. Abielu oli sisuliselt lõhki juba enne, tollal võtsin käsile lõpliku vormistamise.

Tolleks ajaks olid lapsed juba kõik kooliealised, aga sugugi veel mitte täiskasvanud. Ometi ei vajanud nad enam pidevat käest kinni hoidmist, sain aega ja jõudu pühendada ka iseendale. Viisteist aastat kellegi teise alatine esikohale seadmine hakkas asenduma mõistliku tasakaaluga.

Mina ei pea seda aega kriisiks, vaid üsna loomulikuks arenguks. Ei olnud vaja põhilisi väärtushinnanguid muuta, need olid paigas juba palju varem. Luukered kuskilt kapipõhjast lendasid välja järk-järgult, mitte kõik korraga.

Kas see kõik oleks võinud juhtuda ka palju varem või pidanuks juhtuma hiljem? Ma ei tea.

Varem vist mitte. Kui ikka lapsed on väikesed, tahad säilitada mingitki stabiilsust, kardinaalseid muutusi võtad ette ainult äärmise vajaduse korral. Hiljem aga oleks võinud tekkida tunne, et enam pole aega muutustega kohaneda, need oleksid võinud olla palju valulisemad.

Ilmselt sellepärast ongi neljakümnendad elumuutusteks sobivaim aeg – mingid etapid niikuinii saavad läbi, samas on veel piisavalt palju aega ees, et võida muutusi nautida. Keskiga on mitmes mõttes elu parim aeg – kohustusi on vähem, võimeid veel jätkub ja elu on lihtsalt ilus.


4 Responses to “Keskeast – kriisita”


  1. 1 Ramloff
    12/12/2008, 19:20

    Astroloogias peetakse keskeakriisiks sünnikaardi Uraani ja transiitse Uraani opositsiooni ning seda käsitletakse kui kriisi, milles inimene peab endalt küsima ja vastama: kas ma olen seni käinud OMA ÕIGEL teel. Kui mitte, siis tegema korrektsioonid, et jõuda õigele teele.

  2. 12/12/2008, 19:47

    Kas see vastasseis siis atubki tavaliselt sinna neljakümnendate kanti?

  3. 3 Ramloff
    12/12/2008, 20:31

    See satub alati 40-42 aasta peale, sest Uraan teeb täisringi ümber Päikese 84 aastaga järelikult 40-42 aastal on ta just inimese sünnipositsiooniga vastandpositsioonis ja 84 eluaasta paiku jõuab algpositsiooni tagasi.

  4. 13/12/2008, 10:17

    Olen kuulnud küll 30 kriisist ka. Samuti oli kuskil 1960-70nendatel moeväljendiks 50’ne vallatus, millega peeti silmas peamiselt 50nendates olevaid mehi, kes hakasid 25-aastaste neidude sabas jooksma.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

detsember 2008
M T W T F S S
« Nov   Jan »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

%d bloggers like this: