Arhiiv: 31. märts 2009

31
märts
09

hiirepelgur

Kass püüdis hiire kinni ja kukkus lausa keset toapõrandat sellega maiustama 😀

Seda ma tean ammu, et mul tütar elusaid hiiri kardab, aga et surnuid kah 😛

Igatahes kiljus nii, et mul kõrvad lukus. Mina muidugi pidin jälle see olema, kes laibakese harja ja kühvliga minema toimetas. Muidugi teenisin siis kassilt pahase urina 😉

Advertisements
31
märts
09

Töötukassa juhtkond piiblikooli!

Söömaklubis oli pikalt juttu, miks meie töötukassa on hädas, kuigi oleks võinud headel aastatel palju suurema reservi koguda. Siis oli rääkijaid palju ja mina maadlesin vahepeal tehniliste probleemidega, ei tulnud meelde üht õpetlikku lugu rääkida.

Aga Piiblist leiab selle kohta väga asjaliku loo, mida oleks tulnud teha. Kurb, et seda raamatut eriti ei tunta või ei tahetagi tunda.

Lugu ise räägib Joosepist, kes Egiptusesse orjaks oli müüdud. Seal aga sai ta ruttu kuulsaks unenägude seletajana. /1 Ms 41/

Kord nägi vaarao  imelikku und, millest ta ise kuidagi aru ei saanud. Nimelt olid seal algul seitse rammusat lehma, siis aga tulid seitse lahjat ning sõid need rammusad ära.

Joosep seletas, et rammusad lehmad on head vilja-aastad, lahjad aga ikalduseaastad. Heade aastate saagi ülejääk tuleb salve koguda, et ikaldusaastatel midagi süüa oleks.

Sellise targa nõu eest sai Joosep vabaduse ja kõrge ametikoha vaarao õukonnas. Nii nagu unenägu ennustas, nii läkski – seitsme hea vilja-aasta järel tuli ikaldus. Egiptuses aga nälga ei olnud, vilja jätkus teistelegi müümiseks.

Oleks meie valitsus ka kuulda võtnud ennustusi, et head ajad ei saa lõpmatuseni kesta ning varunud suuremad reservid siis, kui see veel võimalik oli, poleks praegu töötukassal näpud põhjas.

29
märts
09

Kellakeeramine…

… mõjus minule imelikul kombel hoopis pahupidiselt – ma pole nii vara veel kunagi unine olnud, aga praegu hakkavad silmad vägisi kinni vajuma.

Unustasime täna ahju kütta ja ma märkasin seda alles nüüd. Kokkuhoid seegi 😛

Ning täiesti arusaamatu on, et siit blogist on täna 12 korda Comarketit otsitud ?????????????

Aga nüüd tuttu. Head ööd!

28
märts
09

Spaatamas

Oli mul ripakile jäänud üks Pirita TopSpa kinkekaart. Vaatasin, et pean selle enne ära realiseerima kui päris hapuks läheb. Võiks ju ka noorem ja ilusam 😛 välja näha…

Et summa kuigi suur polnud ja pakkumisi firma kodulehel palju, oli tükk tegemist, et midagi välja valida. Seda enam, et massaažid, mida soovinuksin, ilma arsti loata üldse kõne alla ei tule. Mul selg teeb aeg-ajalt häda ja seega jäi ära.

Valisin siis noorendava näohoolduse kurnatud ja väsinud nahale, sellega käis kaasas kaela- ja õlavöö massaaž. Ei tea mina, mis mökse mulle näole määriti ja sisse hõõruti, aga mõnus oli küll üle tunni aja oskajate käte mudida olla, muusika kõrvu paitamas.

Kuna mu peamised töövahendid on käed, sai neidki vähe hellitatud. Mitut sorti kreeme ja õlisid, lõpuks üks paks kreemikord peale, käed kilekottidesse ning otsa veel pehmed valged froteekäpikud 😀 Veerand tundi hautamist ning tundub küll, et nahk pehmem ja siledam 😉

Kohal pole viga, teenindus ka kiire ja asjalik, kui raha jätkuks, võiks ju teinegi kord käia. Hoopis ilm mängis mulle vingerpussi, lootsin, et saan Pirital mere ääres natuke pilte ka teha, aga polnud mingit võimalust 😦

27
märts
09

Stressitõrje

Neid harjutusi on soovitav teha paar tundi päevas ja keegi ei ürita enam närvidele käia. Ehk antakse tööd ka vähem…

bean

Nimekaim saatis….

26
märts
09

No tere talv!

Käisin mina täna päeval väljas, poes ja muidu asju ajamas. Raputasin aiatagusele liuväljale liiva, riputasin pesu kuivama. Kena kevadpäev oli, päike soojendas mõnusasti.

Tuli väimees Tupsuga lasteaiast, küsis, kas ei peaks ahju puid juurde panema, kole külm on. Tupsu kah plagistas hambaid. No miks mitte, panigi siis puid juurde.

Veidi aega hiljem laekus poeg töölt, nina külmast sinine. Siis ma ei pidanud enam vastu ja viskasin pilgu termomeetrile – ongi külm! Väga järsku ikka langes temperatuur.

Selline petlik see kevad korra juba on…

25
märts
09

Küüditamisest küüditatuteta

Mitu küüditatute mälestuspäeva meil õigupoolest on? Täna on igast kanalist tulnud juttu 1949 aasta märtsiküüditamisest, ümmargune tähtpäev ikkagi. Aga üldiselt on ju mälestuspäevaks 14.juuni.

Minul endal tänase päevaga otsene seos puudub. Meie perest ja laiemalt kogu suguvõsast, nii ema- kui isapoolsest ei viidud sel päeval ära kedagi. Üldse ei mäletanud ema ka, et lähinaabrite hulgast oleks viiduid olnud, kuigi mitme majaomaniku puhul oleks seda võinud ju oodata.

Ega see ei tähenda, et suguvõsa repressioonidest puutumata oleks jäänud. Vanaisa suri Siberis, vanatädi tuli sealt invaliidina tagasi. Isapoolne vanaisagi oli mõnda aega väljasaadetu. Aga nemad viidi kõik hoopis eri aegadel, isapoolne vanaisa oli selleks ajaks juba “kaugreisilt” tagasi.

Ei, ma ei taha väita, et see päev poleks oluline või et nendest asjadest ei peaks rääkima. Kindlasti peab. Aga see ei tohiks olla ülitraagiline ja vihkamist õhutav jutt, vastupidi – asjalik ja kaine analüüs. Mis, miks, millal? Muidugi, niikaua kui on veel elus neid, kes selle kõik omal nahal läbi elanud, me emotsioonidest ei pääse. Kuid olen väga palju selliste inimestega suhelnud ning pean ütlema, et nemad enamikus on ise palju tasakaalukamad, sugugi mitte kibestunud nagu mõned noorema põlve poliitikud. Nad said nende aastate jooksul väga hästi selgeks, kes tegelikult kogu selle traagika taga oli ning nende peamine soov on, et sellised asjad ei tohi kunagi korduda.

Kas meie oleme suutnud ajaloost õppida? Kas inimese põhiolemus on muutunud? Kas oleks võimalik sarnaseid asju ära hoida, ükskõik millises maailma nurgas? See peaks olema tänase päeva põhisõnum.




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

märts 2009
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031