Arhiiv: 30. juuli 2009

30
juuli
09

Lapse mure

Homme õhtuks on üks väiksemat sorti pidu planeeritud. Mitte nii väga omal algatusel…

Meil nimelt on hulgem sünnipäevalisi üsna lähestikku. Tupsul on päris sünnipäev küll juba möödas, aga et ta selle Pipi-maal veetis (ja oli väga õnnelik selle üle), hakkasid mitmed sõbrad küsima, et kas kodumaal pidu ei tulegi, nemad tahaks ka õnne soovima tulla.

Mõtlesime veidi ja otsustasime, et olgu pealegi, laps saab veidi sõpradega möllata ja kuna suur osa rahvast kattub, võime ju meie pojaga ka oma õnnesoovid samas vastu võtta 😛

Ruum leitud ja kinni pandud, kutsed välja saadetud. Ja mis nüüd juhtus? Just need kõige suuremad peopinnijad, kes õhinaga tulla lubasid, hakkasid ükshaaval alt ära hüppama. Vabandused on stiilis, et mul on see või teine asi, ma ikka ei saa lapsega tulla ja ma tahan puhata ja ära sõita ja bla-bla-ba…

Oleks ette teadnud, poleks hakanud vaeva nägemagi. Tupsu niigi jõudis juba peatäie nutta, sest praeguse seisuga on homme õhtuks temaga kokku vaid kolm last tulemas (üks neist täditütar). Tupsu peale mõeldes kogu see afäär ette sai võetudki, ega meie pojaga poleks endi pärast küll midagi teinud, mingi kohvi- või süldilaud pole meie jaoks pidu.

Mõned seltsimehed aga pole oma tulemisest või ärajäämisest senini teada andnudki…

Advertisements
29
juuli
09

kriibitud käed

mitmesugust 018… ja poolteist ämbrit vaarikaid on kahe tunni usina töö tulemus 😀

Vaarikad on aias jube suured, ulatuvad mulle üle pea ning marjad on prisked kui pöidlaotsad. Vahepealsed vihmad ei lasknud korjata, osa on lausa üleküpsenud ning otsustades punnide järgi tuleb sealt teist niipalju veel…

Ega muud, pada tulele…

28
juuli
09

Oudekki eri

kokandus 236Oudekki küsis kord, kas kõik sellised koogiretseptid, kus pole kasutatud piima, koort või kohupiima, on lootusetult kadunud 😀  Lohutasin, et ega ikka ole, aga selle palavaga ei viitsinud eriti küpsetada.

Nüüd aga tulid neelud millegi lihtsa ja hea järgi. Ja tõepoolest mitte ühtegi piimatoodet kasutatud ei ole 😛

6 suuuuurt muna

poolteist klaasi suhkrut

7 spl jahu

noaotsatäis soodat

Munad suhkruga vahtu, tasapisi jahu ja sooda juurde segada ning sellesse tainasse võib panna siis mistahes marju. Mina panin rabarbrid, mida mul ikka veel väga palju aias on. Öeldakse küll, et suvised rabarbrid on kuivad ja puitunud, aga tänu niisketele ilmadele on need küll väga värsked ja mahlased.

Ninataga, ära nüüd Sina loe – ma puistasin neile rabarbritele ohtralt kaneeli ka 😛

Tund aega küpsetamist ning kaunistuseks suur lusikatäis jäätist peale – maitses hää 😀

23
juuli
09

Kvaliteetpäev vanalinnas

Louisega kolamas 036Eile õhtul, kui ma parasjagu kummutisahtleid lappisin – kaardus põhjad tahtsid õgvendamist  ja uuesti soontesse surumist – helistas vanem tütar päris suure murega: viimane tööpäev enne puhkust, lasteaed kinni ja tibinat pole kuskile panna, kas ma ei tuleks hoidma. No loomulikult ei saa ju kuueaastast terveks päevaks üksi koju jätta. Pealegi on kuidagi nii juhtunud, et selle tibinaga me polegi kuigi palju aega kahekesi veetnud….

Aga ilm tõotas ilusaks minna ning Mustamäe korteris pole ju suurt midagi teha. Haudusingi siis välja plaani tibinaga üks korralik vanalinnas hulkumine ette võtta, fotokas loomulikult kaasa. Käskisin lapsele sihukesed riided ja jalatsid valmis panna, millega oleks mugav ringi trööbeldada.

Hommikusöök söödud, natuke Pipi-filmi vaadatud, tuba korda pandud, asusimegi teele. Kokkulepe oli, et vastavalt sellele, milline troll esimesena ette tuleb, selle järgi seame oma marsruudi. Tuli nr.5, mis meid Balti jaama viis, seega alustasime Tornide väljakult.

Lillefestival ja erinevad aiad olid ilusad küll, aga ma vist ootasin veidi rohkemat. Kuueaastane lilledest ja köögiviljadest veel huvitatud ei olnud, teda paelusid rohkem igasugused kaunistuselemendid (ja need olid vägagi vahvad). Igatahes kuigipalju seal aega ei läinud.

Oleviste kiriku ees küsisin tibinalt, kas ta kõrgust kardab. Ei pidanud kartma ja viitsimist tundus ka jaguvat. Tornitrepist läkski tibin nagu orav üles, mina vanainimene nagu koer lõõtsudades järele. Üleval vaateplatvormi uksel piiksatas küll korraks, et lähme parem kohe alla tagasi, aga ei, tegime ikka ringi ära, tibin võimalikut torni vastas, mina fotokaga ilusamaid vaateid püüdmas. Emme jaoks tegime ühe fotokinnituse ka, et tõepoolest nii kõrgel käidud sai. Allatulek oli poole lihtsam muidugi 😛

Uuesti all, tegime kontrollkõne emmele, et teada anda – kõik on korras.

Järgmine probleem oli – kust süüa saada, kõht läks tühjaks. Tibin on paras toiduvalija, iga asi ikka süüa ei kõlba. Soov oli kanatiibu saada. Mõtlesin, et Balti jaama ümbruses söögikohti küll, ehk ikka leiab. Aga ega ei olegi lapsega söömiseks just midagi. Kiirtoidukohad jäid kohe kõrvale, jaamarestoranis kanatiibu polnud, pelmeene oli laps just eelmisel päeval söönud ja supid kõik liiga vürtsikad…

Ega muud, linna poole tagasi. Õnneks mitte kaugele – Nunne ja Suur-Kloostri nurgal avastasime ühe keldrirestorani, mille menüüs esimene asi – kanatiivad. Sinna me siis maandusimegi. Mina sain korraliku prae. Tasumata reklaam – restorani nimi on Renessanss. Kirjade järgi Ukraina toidukoht, aga valik oli suurem ja kuigi teenindajate eesti keel kerge aktsendiga, teenindus super.

Tibina järgmine soov oli näha Toompea lossi. Patkuli trepist üles, veel veidi vaadete imetlemist ja lossi juurde. Tundus, et see oli kerge pettumus – loss nagu tavaline maja 😀  Aga Pika Hermanni torn tunti küll kohe ära, seda on lasteaias joonistatud.  Teise vaateplatsi pealt ka katuseid imetletud, mõtlesime mänguväljakule minna. Paraku oli ainus jälle Tornide väljakul ning seegi rohkem spordivahendite kui mängukohtadega täidetud. Aga polnud viga, said tibinal kõik järele proovitud ning päris tükk aega sealgi veedetud.

Uuesti suund vanalinna, näitasin tibinale oma vana kooli ning järgmise nurga taga ootas üllatus – sellesama kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi muuseum. Ma ei teadnudki selle olemasolust..  Mõnus nostalgia tuli peale, avastasin muude eksponaatide hulgast vana päevinäinud kirjutusmasina, millel kunagi sai õpetajate puhketoas kooli seinalehele artikleid toksitud….

Ja hakkaski kell sinnamaani tiksuma, et võis emme töökoha poole astuma hakata. Harju mäel avastas tibin mänguväljakult sellise atraktsiooni, mis talle tõsiselt huvi pakkus ning kuna meil veel kiiret polnud, lubasin tal seal natuke olla.

Vabadussamba jõudsime ka üle vaadata, veidike jalutamist ning jõudsime just parajal ajal emme tööle, emme hakkas just asju kokku panema ja üle andma.

Tibin oli terve päeva väga tubli, mitte üks virin ega pirin. Väga asjalik noor daam, peab mainima.

Aga nüüd oleks mõttekas peenralt mõned lavendlioksad tuua ja endale üks lõõgastav jalavann teha 🙂

20
juuli
09

Külakaste

Minu isapoolne vanaema (Tartu-vanaema) ütles ikka, et kuigi ta on suurema osa elust linnas elanud, teeb ta endiselt kokandus 232maainimese moodi süüa. See tähendas siis palju ja hästi 😀

Korra, kui jälle kord oma tollase peikaga Tartu maandusin, pakkus ta meile imehead lihakastet. Kas oli põhjus tema heas kokakunstis või meie pika mootorrattasõidu väsimuses ja kõhutühjuses, aga nii maitsvat asja pole mina enne ega pärast saanud.

Olen proovinud ise sama järele teha, no ei ole välja tulnud. Midagi keerulist ei tohiks olla, lihaviilud sibulaga ära praadida, pannile jätta ning sinnasamma jahukaste peale teha ning veidi hautada.

Täna üritasin jälle. Kilojagu sigaliha tükkideks ja pannile (ma lõikasin vähe väiksemaks kui vanaemal olid, muidu poleks pannile ära mahtunud ühekorraga), praadisin läbi, soola ja pipart peale ning siis paar supilusikatäit jahu tekkinud vedelikus ära kuumutada, natuke kuuma vett juurde ja hauduma.

Kaste peab olema parajalt paks, siis sünnib süüa. Ei olnud vigagi, äkki hakkan selgeks ka saama selle tegemist 😉

20
juuli
09

eriti peen sell

… on see meie sir William.

Sattusin just peale, kui ta kassi liivakasti jalga tõstis 😛

Ometi oskab ta ust lahti teha ja väljas ei saja enam. Pagan võtaks küll, mina ju pean seda liiva vahetama! 😦

19
juuli
09

Dilemma

taevas 221Õigemini kohe mitu dilemmat 😛

Minusugusele külmavaresele praegune soojalaine kohe väga meeldib. Aga vist hakkan vanaks jääma – ei kannata, kui päike lagipähe paistab.

Õues oleks tegemist üle pea, pealegi tean vanast ajast, et umbrohtu ongi kõige õigem kitkuda keskpäevases kuumuses – närbub kohe ära. Aga pikalt päikese käes küürutada ei saa…

Toas oleks ka tegemist küll, koristada ja särki-värki, kuid sellist ilusat ilma on kahju toasolemisele raisata.

Nokk kinni, saba lahti ja vastupidi 😛




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

juuli 2009
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031