Arhiiv: 30. okt. 2009

30
okt.
09

uskumatu,

IMG_1879aga täna oli lõpuks ometi päikest aimata. Päev oli küll sombune ja pime, kuid loojanguhetkeks värvus taevas punakuldseks ning kui Tupsule lasteaeda järele läksin, oli ikka veel roosa. Külm muidugi oli ka ja homseks lubati lund ja lörtsi.

Sellest hoolimata paranes enesetunne tunduvalt. Ega ma tegelikult pole saanudki niimoodi haige olla, et oleks võinud päev otsa kodus soojas vedeleda, korra päevas pidi ikka välja ronima. Sellegipoolest hakkab tõbi üle minema, mõni köhatus ja pooletunnised peavalud ei tapa 😉

Kui nüüd päriselt ka päike tagasi tuleb, võib jälle elada 🙂

Advertisements
27
okt.
09

kaua võib?

IMG_1669Niisugune lakkamatu vihmasadu hakkab pikapeale ajudele. Tahaks kasvõi natukenegi päikest!

Täna ma isegi juba lootsin – ennelõunal oli taevas selge ning ei sadanud. Kuna ma siin tõbisena pool päeva lihtsalt magasin, mõtlesin, et peab ikka end veidi väljas tuulutama ka, pealegi ei kõnni söök ise poest koju 😉

Tegelikult oli päris mõnus veidi jalutada, asju ajada ja pilte klõpsutada. Päikest küll polnud, aga valge siiski. Möödakäijad võisid muidugi tont teab mida mõelda – üks hull siin seljakoti ja kaameraga, jahib mingeid imelikke asju, ronib ninapidi lausa põõsasse 😀

Tarisin seljakoti vahepeal koju, mõtlesin, et vean kokkuriisutud lehed kompostihunnikusse ja lähen siis veel veidikeseks välja. Pool plaanist õnnestus, aga sel ajal, kui lehti tassisin, läks pimedaks ja kukkus kallama. Nii palju siis valgusteraapiast – tuleb ikka veel edasi põdeda 😦

Millal jälle kuiva saab, et ülejäänud lehedki kokku riisuda, pole õrna aimugi… Hoov on ühtlaselt kollase kihiga kaetud, pooled naabrite pärna ja pooled meie suure vahtra lehed. Koer puges ka esikusse varju, ega temalegi meeldi märg olla.

Ja jätsiabi tuleb täna viimast korda… Koondati ära kogu see punt. Ega Balbiino vist taha masuajal klientide raha kätte saada…

24
okt.
09

laatsaret

Harva juhtub, et terve pere korraga haigeks jääb. Ikka on kellelgi nii palju parem, et teiste eest hoolitseda saab ja tavaliselt olen just mina see kõige tervem. Seekord aga on asi päris hull.

Algas jama Tupsuga, kui ta üle nädala tagasi lasteaiast kõrge palavikuga laekus. Jagasime siis seda kodusistumist, et ei peaks haiguslehte võtma keegi – majanduslik põnts on ikka tohutu…

Sel nädalal aga hakkasid kõik järjest kurtma, et üldse kohe ei jaksa olla, kurgud kipitavad, pead lõhuvad otsas ja kogu keha valutab, nagu oleks teerulli alla jäänud. Kes pidi tööle minema, see läks poolpidusena, kes sai kodus olla, see oli.

Elavhõbetermomeetrid on majast jäljetult haihtunud, moodne digitermomeeter näitab kalossinumbreid – no pole ju võimalik, et temperatuurid kõigil alla normi.

Täna on õnneks laupäev, kõigil töövaba ja see muidugi tähendas, et magati lõunani. Siis aga oli eluliselt vajalik end liigutama hakata – toit poest ju ise koju ei jõua. Väljas oli hämmastavalt soe. Kuiv ka, võtsime kätte ja riisusime mõned hunnikud lehti kokku. Samal ajal sai paar masinatäit pesu pestud, kolmas ootab järge. Üllataval kombel tegi see liigutamine olemise paremaks.

Normaalne olemine siiski ei ole. Lihtsalt ei viitsi midagi teha, kuigi peaks. Söögiisu ka kellelgi pole, olgugi et toit tuli ülimaitsev. Absoluutselt kõik jätsid ligi poole portsjonist taldrikule. Koeral muidugi oli hea meel 😀

Ajalehtede-ajakirjade hunnik vedeleb lausa keset põrandat, keegi ei jaksa neidki läbi sorteerida, et viiks lehed ahju kõrvale ja ajakirjad rohelisse kotti, et hommikuks koos pakenditega minema saata. Ma ei viitsi naaksuda ka sellepärast, kuigi Tupsu on oma nukuvankriga selle hunniku juba laiali sõitnud. Fotojahi jaoks peaks lemmikute pilte otsima ja üles riputama, aga mõte ei tööta… Õunad vahivad igast nurgast vastu, vaja tükeldama hakata, et aurutisse pista. Seda me siiski hakkame tegema, ei ole pääsu kuhugi.

Kõige rohkem igatsen ma tegelikult praegu võimalust lesida pehmes voodis patjade vahel, läpakas ja hea raamat kaenlas ning ülejäänud pere kikivarvul hiilimas, teed ja muud head-paremat serveerimas… Helesinine unistus…

22
okt.
09

säästukas

IMG_1757Sai ostetud prooviks teist sorti röstsai kui tavaliselt. Ei olnud hea – rabe ja maitsetu. Pesamuna traavis poodi ja tõi kiiresti tavapärase ja hea saia ning teine jäi seisma. Aga toidu äraviskamine on meie peres täiesti out. Mis siis teha?

Õunahunnik tahab ka silmanägemise ära võtta ning mahlu-moose kah ei jõua lõpmatuseni vaaritada…

Külmkapis leidus veel neli muna ja üksjagu piima, suhkur ja kaneel on niikuinii kogu aeg kodus olemas.

Lõin siis need munad kaussi, kloppisin suhkruga lahti, lisasin klaasi piima ning libistasin saiaviilud saadud segust läbi ja küpsetuspaberi peale ahjupannile. Saiakihi peale paksult õunaviile, suhkru-kaneelisegu peale ning teine kiht saia otsa. Täpselt jagus muide.

Ülejäänud piima-munasegu kallasin otsa, raputasin veel suhkrut ja kaneeli ning pistsin selle kraami kuuma praeahju. Küpsetasin krõbedaks ning õhtune maius olemas 🙂

16
okt.
09

võiks nagu…

IMG_1656On üks selline tore fotoportaal nagu Nagi. Üsna mõnus koht oma piltide üleslaadimiseks ja teiste piltide vaatamiseks. Sageli tekib kommentaariumis asjalik arutelu või ka lihtsalt mulaajamine 🙂

Aga vahel on tunne, et midagi jääb puudu, eriti siis, kui paned enda arust õnnestunud pildi üles, aga keegi ei näi sellele tähelepanu pööravat. Tahaks tagasisidet just selles osas, kas see ikka on tehniliselt ja visuaalselt nii hea, kui endale tundub, kas võiks midagi teisiti teha ja mida just nimelt.

Sageli on pildis emotsioon, kuid selle edasiandmine takerdub väheste tehniliste oskuste taha. Siis just kuluks hea nõu marjaks. Avalikku ruumi ülesriputatud pilt peaks ka vaatajale loo rääkima…

05
okt.
09

dress-code: black

Sellise sildi võin vist alaliselt oma peegli külge panna…

Hullumeelne aasta on olnud. Üldiselt olen tähele pannud, et meie lähiringis käivad matused kolmeaastaste tsüklite kaupa ja siis ikka paar-kolm aasta peale. Muidu tuttavaid ja sõpru on ka tulnud ära saata, aga ikka on suhteliselt pikad vahed olnud. Nüüd aga… Kolmas matus vähem kui kuu aja jooksul… Ja aasta esimesel poolel oli ka päris mitu…

Tegelikult mäletan üht sellist aastat veel – 1977 hakkas juulis pihta ja keskmiselt iga kolme nädala tagant uus, aasta lõpuni välja. Mu matusegarderoob ei jõudnud peale pesu veel ära kuivadagi, kui juba järgmine teade tuli…

Aasta pole veel läbi ning eakaid, üle kaheksakümneseid sugulasi on ka veel päris mitu. Ei taha mõeldagi selle peale…

Ning kass läks kah täna üle vikerkaaresilla 😦

01
okt.
09

naljakas või mitte?

Moskva metroo…..

Moskevsk_metro




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

oktoober 2009
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  
Advertisements