Arhiiv: 28. aug. 2010

28
aug.
10

hapukurgihooaeg

Tegelikult algas see juba poolest suvest, nii kui esimesed kodumaised avamaakurgid turule müüki tekkisid. Ikka klassikalisel moel – mustsõstra, rõika ja tilliga purki soolvee alla.

Aga kui õhtul avastad, et purk tühi ja hommikul tahetakse võileiva peale hapukurki saada, ei aita muu kui ühelt lätlannalt saadud nipp.

kilo kurki

mitu küüslauguküünt

peotäis tilli

supilusikatäis soola

(pool teelusikatäit suhkrut)

(jupike rõigast)

Kurgid pesta ja otsad ära lõigata, küüslaugud hakkida. Kõik see kraam ühte kilekotti pista, kotisuu kinni siduda ja põhjalikult raputada. Siis läheb kott ööks supitaldriku peale külmkappi ja hommikul on leiva peale lõikamiseks värske hapukurk võtta.

Till, küüslauk ja väljaimbunud vedelik kõlbavad väga hästi supi sisse lisada.

Advertisements
25
aug.
10

ega leivategu pole naljategu

Sellest on kõvasti paarkümmend aastat möödas, kui proovisin ise kodus leiba küpsetada. Tollal oli periood, mil poest miskipärast pidevalt leiba ei saanud, rukkijahu aga ilmus lettidele.

Ega keegi õpetusi jaganud, kokaraamatust kah abi polnud ja tuli oma peaga nuputada. Juuretisest polnud mul siis õrna aimugi, tegingi vist pärmiga selle taina. Einoh, söödav ta oli, aga minu meelest liiga kuiv ja mingit erilist maitset kah polnud. Rohkem igatahes proovima ei hakanud.

Nüüd aga sokutas sõbranna jupi leivajuuretist, jagas lahkesti õpetused ka. Mõtlesin, et ega proovimine tükki küljest võta 🙂  Otsustasin küll esialgu võimalikult lihtsa teha ja mitte mingeid udupeeneid lisandeid sisse sokutada.

Juuretise segasin sooja vee ja jahuga parajaks pudruks ning panin ööpäevaks kerkima. Ega ma teda kogu aeg vaatamas käinud, aga minu meelest eriti ei kerkinud küll. Viga võis muidugi selles olla, et köök siiski suhteliselt jahe, polnud põhjust ülemäära kütta ju.

Aga segasin siiski jahu, soola, suhkru ja pool pakki päevalilleseemneid juurde (pärast tundus, et seemneid oleks vabalt võinud terve paki panna) ning tõstsin tainakausi pajakaanele. Kuna samal ajal käis ka perele õhtusöögi valmistamine, oli parajalt soe ja siis see tainas hakkas kerkima lausa mühinal.

Õhtuks oli asi niikaugel, et võis küpsetama hakata. Kuna mul seni veel vorme pole (polnud aega ega rahagi neid poest otsima minna), sai kõige väiksem ahjupann küpsetuspaberist katte, selle tõmbasin võitükiga üle (mul küpsetuspaberiga kehvad kogemused, vähe pehmem tainas kipub kinni jääma) ja määrisin taina laiali. Tund aega kuumas ahjus, ei läinud kuskilt kõrbema, aga läbi küpses. Minu meelest na heledavõitu, ma harjunud, et leib ikka tume…

Aga kui selle tulikuumana lauale andsin, oli lahe vaadata, kuidas sööjad leivatükki käest kätte hüpitasid, peale puhusid ja sõrmed ka puhtaks lakkusid 😀

24
aug.
10

koolisööklast kodulauale

Kui kunagi mu poja koolisööklas pakuti hautatud kapsast hakklihaga, keeldusid tema klassikaaslased üsna üksmeelselt seda söömast. Kui uurisin, milles asi – kodus ju kõlbab – siis öeldi, et niisugust vesist käkki, kus paar kõva riisitera ringi ujub, ei annaks ta oma koerale kah mitte (ja ega annagi, koer sööb meil ikka väga korralikku toitu 🙂 ). Koolidirektor oli väga pahane – toit ju hea ja tervislik, pealegi Naistelehe retsepti järgi tehtud…

See Naisteleht oli mul endalgi olemas. Uurisin ja siis sain aru küll, milles viga – üks komponent oli puudu, pealegi ei maitsestata koolitoitu eriti.  Aga ega lapsed vesist lurri ikka taha…

Aga et toit tõepoolest tervislik on, saab seda kodus aeg-ajalt tehtud. Vaja läheb:

pool kilo head hakkliha

keskmine kapsapea

klaas-poolteist riisi

pakk kohvikoort

maitseaineid

Tegemine on lihtne: malmpatta tilk õli, mõned küüslauguküüned, hakkliha pruunistuma. Maitsestada võib igaüks oma soovi järgi erinevate piprasegudega, meil läks seekord muuhulgas pool teelusikatäit tšillit. Seejärel kapsaribad peale, pool klaasi vett kah ja ahju hauduma. Kui kapsas juba kokku tõmmanud ja klaasjaks muutunud, kallata peale riis ning hautada veel mõnda aega. Kui riis juba üsna pehme, kallata peale kohvikoor ja lasta läbi kuumeneda, mitte aga enam keema tõusta.

Keedukartuli ja hapukurgiga sai maitsev küll 🙂  Pildi peal polegi nii kena kui tegelikkuses…

21
aug.
10

võltsingu võltsing

Eks ma olen õunastruudlit mitugi korda järele teinud, aga mitte algupärase retsepti järgi, vaid lihtsalt õunatükid koos kaneeli ja suhkruga tainakihtide vahele pistnud, nii et see asi näeb rohkem õunarulli moodi välja 🙂

Sedapuhku aga ostsin poest muretaina ja see paganas oli nii kõva, et hoolimata pikast soojas seismisest rullida ennast ei lasknud. Siis tuli natuke teistmoodi teha.

2/3 tainast pressisin kätega äärtega ahjupannile küpsetuspaberi peale laiali, võimalikult õhukeseks ja nii, et servad  ka kaetud  jäid. Sinna peale siis õunatükid suhkru ja kaneeliga ning ülejäänud kolmandiku tainapakist muljusin ja ventasin õhukeseks leheks, mille siis õuntele laotasin. Kahvliga mõned augud sisse ka ja küpsema.

Küpses tubli tund aega, siis oli tainas mõnusalt krõbe ja üllataval kombel polnud õuntest välja imbunud siirup ka seda kuskilt nätskeks muutnud 😀

10
aug.
10

Küpsetamata õunakook

Õunad potsatavad puu otsast üksteise järel, nii vähe kui neid tänavu ongi… Ikkagi nii palju, et lihtsalt niisama süüa ei jaksa. Pidasingi siis õunakoogi plaani, tainaski külmkapis juba tükk aega ootamas.

Aga nii kuum oli kogu aeg, et kuidagi ei tahtnud pliidi alla rohkem tuld teha, kui hädapärast vaja. Ja küpsetamiseks tuleb minu pliiti ikka tublisti kütta 😦

Õunad hakkasid ka pruuniplekiliseks minema, aga kuidagi ei raatsi ju ära visata. Hea nõu kallis. Kõndiski poest siis koju kolmekihiline tordipõhi ning kuna kohupiima süüakse meie peres igast asendist, siis ka kaks pakki (600 g) maitsestamata kohupiima.

Kodus tõstsin tordipõhjad kandikule, kohupiima kaussi. Juurde läks pool pakki hapukoort ja klaas suhkrut, segasin ära ning määrisin tordipõhjade vahele. Järelejäänud kohupiima sisse puhastasin nii palju õunu, et tekiks paras puder. Selle laotasin siis viimaseks kihiks, natuke kaneeli ka peale, et oleks nagu päris ja mõneks ajaks külmkappi imbuma.

Sööjatele polnud vaja kaks korda pakkuda 🙂

07
aug.
10

Kana armastab karrit

Kuna mulle tegi Kaubamaja sünnipäeva puhul Partner-kaardiga priske soodustuse, kasutasin selle loomulikult ära ja puistasin sealse Toidumaailma maitseaineriiuleid. Valik kordades parem kui mu kodupoes, eriti maailmaköögi osas. Kott sai ikka päris täis.

Täna oligi tuju tavapäraste kergete suvesöökide asemel midagi põnevamat teha. Käiku läks:

4 broilerifileed – tükeldada ja tilga õliga pannile pruunistuma

3 prisket küüslauguküünt – pressi ja kanale seltsiks

4 parajat porgandit, 5-6 värsket kurki (mis purkipanekust üle jäid), priske paprika – viiludeks ja õliraasuga teise potti hauduma – lihtsalt sellepärast, et rutem valmis saaks ja poleks selle kuumaga vaja pikalt tuld pliidi all hoida.

Kui kana küps, siis potist juurikakraam ka pannile, otsa purk maisi ning hauduma jätta. Potti läks vesi, kuhu pidi keema jõudma 250 g pakk tai riisinuudleid.

Kui nuudlid potis, sai kana endale kaela paki kerala curry’t ning paki kookoskoort.

Nuudlid keesid 3 minutit, siis kurnata ning pannile kõige otsa. Segada, lasta minut-paar veel haududa ning sööma 😀




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

august 2010
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031