Archive for the 'elust enesest' Category

31
dets.
11

operatsioon “Rotiauk”

Tekkis mulle siia majja üüriline. Üüri loomulikult maksta ei kavatsenud, hoopis kahjustas minu varandust. Näole ka eriti anda ei tahtnud, vahetevahel nägin teist üle õue lippamas, paar korda käis lausa akna taga uudistamas, istus uhkesti aknapleki peal, ning korra avastasin ta lindude söögimajas maiustamas. Peamised elumärgid olid siiski krabin lae peal ja ahju ümber.

Viimasel ajal aga märkasin, et kraanikausi aluses kapis olev biojäätmete ämber on segi pööratud, kohvifiltrid ja teepakid sageli lausa kappi mööda laiali tassitud. Koristasin aga kokku ja lõpuks tõstsin selle ämbri sealt hoopis ära kööki. Krabin läks seepeale eriti valjuks…

Paar päeva tagasi aga leidsin, et kraanikausikapi ette on pisike auguke tekkinud põrandasse. Toppisin selle käepäraste vahenditega täis, järgmisel päeval oli auk hoopis poole suuremaks kasvanud. Mõned korrad õnnestus isegi näha üürilist sealt piilumast.

No ei saanud mina sellega leppida. Koer oli öösiti üpris rahutu, kass aga ei liigutanud üürilise tegutsemise peale vurrugi. Tütar ei julgenud enam kööki minnagi ning kui krabinat kuulis, oli kiljudes tooli peal püsti 🙂 Tuli ikka ise oma varanduse kaitsele asuda.

Eile siis võtsin ette. Tsementi pole, aga õnneks oli aianurka jäänud vedelema kott klaasvilla. Toppisin kõik kraanikausialuses kapis tuvastatud augud ja ka toapoolse seda paksult täis, kapi ette tekitasin uue linoleumitüki. Arvasin, et saan mõneks ajaks rahu.

Asjatu lootus – eile õhtuks oli linoleumitükk eemale sikutatud ja auk uuesti lahti. Kõik klaasvill kraanikausi all hunnikus. No mida paganat? Siis aga avastasin kapinurgas mingist eelmisest elust sinna jäänud pooliku rohelise seebi purgi. Vaat sellega määrisin kõigepealt aukude servad ära, siis toppisin klaasvilla tagasi ning mäkerdasin rohelist seepi täis. Parajalt kitine värk tundus. Kõige viimasena toppisin täis kapiukseesise, määrisin paksult seepi peale ning kinnitasin linoleumitüki sinna peale.

Praegu igatahes püsib kinni 🙂  Saab muidugi näha, kauaks, aga ma siiski loodan, et see möks talle eriti suupärane pole.

 

Advertisements
29
juuni
10

digitaliseerusime

Digi-TV on lõpuks ka meie õuele jõudnud.

Tegelikult tellisin digiboxi veebipoest ära juba enne jaanipäeva, aga pikad pühad venitasid kättesaamise möödunud reedele. Tore – karbike käes ja juhe ka, mis pidi boxi telekaga ühendama. Kui poeg töölt laekus, usaldasin selle vastutusrikka ülesande talle. Vaat siis alles selgus, et mulle oli vale kaabel müüdud – meie telekale see paraku ei sobinud. Muidugi ei viitsinud poeg enam samal õhtul poodi minna õiget ostma. Ega ta viitsinud seda ka nädalavahetusel 😉

Aga kui me teised eile õhtul üsna hilja laekusime, istus poiss õndsa näoga teleka ees ja vahtis jalgpalli, digibox kenasti ühendatud, kanalid häälestatud. Polnudki mingi raketiteadus 🙂   Ainuke, mis häirib, on aeg-ajalt üle ekraani ujuv Samsungi logo.

Ega see vale kaabel ka raisku lähe, see sobib ühe teise asja jaoks 🙂

No tore, õhtul lülitas poeg siis teleka kenasti välja ka. Selleks tööks on muide kahte pulti nüüd vaja…   Täna päeval tahtis Tupsu teleka mängima panna, lülitab mõlemast puldist, aga ekraan ainult virvendas. Mina ka ei jaganud, milles asi. No  polnudki vaja ilusa ilmaga toas teleka ees istuda.

Õhtul saabus poeg ja telekas jälle mängib nagu miška. Pärisin siis aru ja no ei tulnud minuke ju selle peale, et lisaks käimapanekule tuleb telekas veel ka video peale lülitada 😛

Teoreetiliselt peaks selle boxiga saama ka Soome kanaleid näha, aga esialgu on olemas ainult viis eestimaist (TV6 jäi kättesaamatuks). Eks edaspidi näe, mis saama hakkab, praegu piisab nendestki.

13
mai
09

Muld mälestust ei mata…

lilled 045Triviaalne ütlemine, aga vahel kohe väga õige…

Täna oleks saanud 20 üks väga tore noormees. Oleks, aga paraku ei saa – ta puhkab juba mitu aastat Rahumäel…

Lugu ise aga on pikem ja mitme tegelasega.

Ega ma oma endiste klassikaaslastega väga palju suhtle. Ühe klassivennaga aga jäime lausa perekonniti läbi käima. Lapsed kah üheealised ning suhtusid üksteisesse nagu õed-vennad. Käisid samas koolis ja osaliselt samades klassideski.

Mingil ajal läks klassivenna elu vähe puntrasse, see aga meie suhteid ei mõjutanud. Ikka oli millestki rääkida, ikka oli hea meel kokku saada. Ning Tupsu sündimise suvel, kui ma remondiga hädas olin, tuli ta palumata appi. Tegi ära üht-teist muudki oskusi ja mehekätt nõudvaid asju. Minule jäi abitöölise, lõunavalmistaja ja kohvikeetja roll.

Talve jooksul sai mitugi korda arutatud, mida veel oleks vaja, leppisime kokku, et kui mul suvepuhkus, teeme ära. Paraku just suve hakul leiti klassivend ühel päeval tänavalt teadvusetuna ning arstide pingutused olid asjatud – süda ütles üles…

Klassivend lahkus just meelespeade õitsemise aegu. Need olid tema lemmiklilled. Korjasin aiast suure pundi ja palusin lilleäris kimpu seada, sest mitte kuskilt ei saanud meelespeadega valmiskimpu tellida…

Lapsed elasid isa lahkumist väga raskelt üle. Püüdsime jõudumööda toeks olla. Kuid mõni kuu hiljem sai õnnetult surma pere noorim poeg, seesama, kel täna sünnipäev peaks olema. 

Šokk oli kohutav, seda enam, et paar kuud varem oli uppunud sama poisi sõber ja klassivend…

Tänaseks on jäänud ilusad mälestused ja tühi koht hinges. Õhtul aga tuleb ette võtta käik Rahumäele…

07
dets.
08

Köögitoimkonnavaba

Ega alati ei pea ise süüa tegema.

Reedel käisin vahelduseks toredate inimestega restoranis. Da Vinci oli koha nimi, endise Kaubahalli taga kohe. Ei saa kurta, koht oli kena. Aga edaspidi tean, et päris tühja kõhuga sinna minna mõtet pole. Meil olid toidud küll ette ära tellitud, aga ikka pidime tund aega ootama, enne kui lauale kanti. Noh, veinil oligi seepärast hea minek. Äkki nii oli plaanitudki?

Kui siis lõpuks portsjonid ette kanti, tegid mehed suured silmad ja arutasid, kas peaks pärast veel kuhugi afterpartyle minema. Mina sain kõhu täis, osalt ka tänu sellele, et magustoiduports oli sama suur kui praad. Ning kohv oli tõeliselt hea.

Restoranist koju sain, komandeeriti kohe naabrinaise sünnipäevale. Seal kah laud head-paremat täis, aga mina kahjuks jaksasin ainult näksida 😉

Laupäevase päeva veetsin Viimsis, kodus süüa ei teinud.

Täna tuli pojal kange pannkoogiisu, hakkas tegema. Sealt kõrvalt küpsetas valmis ühe pitsa, millest vaid mälestus järgi. Pannkooke sööme hiljem… Kuigi lõhn ajab juba hulluks!

24
nov.
08

Milline on ilm Hispaanias?

Seda ma nüüd küll ei tea, aga siin on kena talv (kurjad keeled räägivad, et mitte kauaks). Praegu igal juhul on tänav lumest puhas ja proovigu mõni mupokas mölisema tulla.
*pealkirjas esitatud küsimusega jõudis keegi täna siia blogisse, ju vist plaanib lume eest soojale maale puhkama liduda.
24
nov.
08

Überlumine

Klõpsisin veidike läbi akende. Köögiaknast jäi näha vaid suur udukogu, aken ise nii täis tuisanud. Tänava pool on täitsa vaadatav, hoovi pool muidugi oli pime.

Slaididena ehk on huvitavam

20
nov.
08

Jaburuste paraad

Ilus lumine ilm täna. Sadas veel juurdegi, kuigi mitte nii palju, et lumelabidat piinata olnuks vaja. Tupsu oli nii õnnelik, et sai lumega möllata ja isegi ühe väikese tornikese kokku pätsida. Tervis hakkab kah tagasi tulema.

Aga kui ma siis huvi pärast uurisin, mida viimase 24 tunni jooksul mu blogist otsimas on käidud, ei oska enam äh ega möh öelda.

No kes on juristide tööpuudusest kuulnud? Eriti, kui tekib küsimus, kas pedofiili vanemlikud õigused ära võtta või alles jätta. Tõeline must huumor! Või hoopis hobuste psühholoogia?

Päris hea äriplaan oleks vist kirjastada seltskonnamängude seletused, nende järgi tundub nõudlust olevat. Ning mõni nõid võiks ilustreerida ka nilbete seltskonnamängude osa.

Toomapäev läheneb kiiresti ning seepärast on muidugi vaja paika panna koristamise graafikud, muidu ei saa ju jõulukellad kajama hakata. Jõuluvana oleks tore üllatada Carl Robert Jakobsoni luuletustega või Kenderi Yuppiejumala kokkuvõttega. Jõululauale võiks panna kõiki traditsioone eirates pelmeenisupp ja seened. Ning pidu ise võiks toimuda talus, kuhu Nipernaadi pani Kati mehele.

Aga homseks lubas veel lund….



Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

oktoober 2017
E T K N R L P
« dets.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031