Archive for the 'Issanda loomaaed' Category

31
dets.
11

operatsioon “Rotiauk”

Tekkis mulle siia majja üüriline. Üüri loomulikult maksta ei kavatsenud, hoopis kahjustas minu varandust. Näole ka eriti anda ei tahtnud, vahetevahel nägin teist üle õue lippamas, paar korda käis lausa akna taga uudistamas, istus uhkesti aknapleki peal, ning korra avastasin ta lindude söögimajas maiustamas. Peamised elumärgid olid siiski krabin lae peal ja ahju ümber.

Viimasel ajal aga märkasin, et kraanikausi aluses kapis olev biojäätmete ämber on segi pööratud, kohvifiltrid ja teepakid sageli lausa kappi mööda laiali tassitud. Koristasin aga kokku ja lõpuks tõstsin selle ämbri sealt hoopis ära kööki. Krabin läks seepeale eriti valjuks…

Paar päeva tagasi aga leidsin, et kraanikausikapi ette on pisike auguke tekkinud põrandasse. Toppisin selle käepäraste vahenditega täis, järgmisel päeval oli auk hoopis poole suuremaks kasvanud. Mõned korrad õnnestus isegi näha üürilist sealt piilumast.

No ei saanud mina sellega leppida. Koer oli öösiti üpris rahutu, kass aga ei liigutanud üürilise tegutsemise peale vurrugi. Tütar ei julgenud enam kööki minnagi ning kui krabinat kuulis, oli kiljudes tooli peal püsti 🙂 Tuli ikka ise oma varanduse kaitsele asuda.

Eile siis võtsin ette. Tsementi pole, aga õnneks oli aianurka jäänud vedelema kott klaasvilla. Toppisin kõik kraanikausialuses kapis tuvastatud augud ja ka toapoolse seda paksult täis, kapi ette tekitasin uue linoleumitüki. Arvasin, et saan mõneks ajaks rahu.

Asjatu lootus – eile õhtuks oli linoleumitükk eemale sikutatud ja auk uuesti lahti. Kõik klaasvill kraanikausi all hunnikus. No mida paganat? Siis aga avastasin kapinurgas mingist eelmisest elust sinna jäänud pooliku rohelise seebi purgi. Vaat sellega määrisin kõigepealt aukude servad ära, siis toppisin klaasvilla tagasi ning mäkerdasin rohelist seepi täis. Parajalt kitine värk tundus. Kõige viimasena toppisin täis kapiukseesise, määrisin paksult seepi peale ning kinnitasin linoleumitüki sinna peale.

Praegu igatahes püsib kinni 🙂  Saab muidugi näha, kauaks, aga ma siiski loodan, et see möks talle eriti suupärane pole.

 

Advertisements
14
juuli
11

enam ei jaksa…

Kõik tublid ja korralikud võivad järgneva vingumise ja hala lugemata jätta…

Mõnikord mulle tundub, et olen oma lapsi täitsa valesti kasvatanud 😦  Ma nimelt pole neil lapsepõlves malakaga selja taga seisnud ja hommikust õhtuni tööle sundinud…  Ei, ma ei saa öelda, et nad laisad  oleksid. Teevad tööd ja kõvasti kohe. Aga tundub, et kodus teevad ainult siis, kui vaim peale tuleb või ma nad oma naaksumisega surmani ära tüütan… Kõik leebemad vihjed kõlaksid nagu kurtidele kõrvadele.

Muidugi, sellest võib täitsa aru saada, et kui on kuus tööpäeva jutti, libiseva graafikuga ja koju jõutakse hilja, siis vabal päeval tahetakse end kõigepealt välja magada. Aga ega see siis tähenda, et ülejäänud päev kodutöödele läheks… Ikka vaadatakse mulle otsa – mida täna süüa saab? Aga kuidas toit poest koju jõuab või puud pliidi ette saavad, seda küsitakse harva.

Seni pole keegi söömata jäänud, puud on lõhutud saanud ja pliidid-ahjud köetud. Muud asjad ka enam-vähem tehtud. Aga vaat enam ei jõua…

Asi selles, et paar nädalat tagasi hakkas parem küünarnukk valutama. Ei valutanud kogu aeg, peamiselt siis, kui raske poekotiga tulin või midagi tõstsin. Viimasel ajal aga ei saa isegi joogipudeli korki enam lahti keeratud, noaga millegi hakkimine on kah paras piin, juukseid saab hädapärast kammitud…

Arst diagnoosis närvipõletiku ja käskis käele rahu anda. Aga kuidas see praktiliselt peaks välja nägema? Soovitaks keegi mulle head koduabilist?

Plaanisin siin puhkuse ajaks ühte-teist, jääb vist tegemata 😦  Kibuvitsajuurikad ootavad väljakaevamist, naadid kah… Isegi kurke pole saanud lihtsalt sellepärast hapnema panna, et ei suuda rõikajuurikat maast välja sikutada. Eks söövad siis niikaua värsket kurki, kuni keegi selle töö ära teeb.

Teistel veel puhkust pole, et saaks päriselt tegemised nende kaela lükata. Tupsu on mul siin igapäevaselt käepärast ja tema vähemalt püüab aidata, kuigi suurema osa päevast kulutab halisemisele kui iiiiiigav temal ikka on ja kas ma ei võiks sellele ja tollele helistada, et kedagi endaga mängima kutsuda. Siin läheduses ju lapsi pole, naabripreili on ka kas reisil või laagris, päev-kaks kodus ja läheb jälle…

Kõige parema meelega võtaks koti selga, kaamera kaenlasse ja kaoks kohe päris tükiks ajaks 🙂 Kaamerat hoian ju vasaku käega, päästikule vajutada käsi lubab. Nojah, et pärast arvutis vaja pilte töödelda – jälle jama, sest ega pikalt hiirega toimetada ka saa…

Njah, poisi spordisalvid igatahes on nüüd minu. Kui paremaks ei lähe, siis uuesti arstile ja ehk saab mõne tõhusama ravi. Seni aga tuleb prouat mängida…

09
juuli
11

“kiidan” teenindajaid

Kui keegi peaks mulle soovitama külastada Nõmme looduskaupade poodi, võib selle soovituse lahkesti endale pidada. Ma nimelt täna just käisin seal…

Mõtlesin, et teepuuõli kohe-kohe otsa saamas, äkki saan sealt uue. Kui poodi astusin, oli müüjanna elavas vestluses, ei saanudki aru, kas kliendi, sõbranna või muidututtavaga. Noh, õlide riiul kohe ukse kõrval, hakkasin siis ise vaatama. Õlid paraku nii madalal, et pidin kükitama. Ei leidnud. Mõtlesin siis, et küsin müüjalt, aga ta ei vaadanudki minu poole, jätkas vestlust.

Tõusin püsti ning silme ees läks mustaks – madala vererõhu viga. Krabasin riiulist kinni, nii et pudelikesed klirisesid. Müüja ei teinud väljagi, jätkas lobisemist. Läksingi minema, ei saanud targemaks midagi… Teist korda ma sinna poodi enam ei lähe, küllap seda teepuuõli mujaltki saab.

Teine ebameeldiv kogemus oli tütrel eile Nõmme keskuse kingsepa juures. Nimelt lagunesid ära tema gladiaatorikingade kontsad. Kuna siiani oleme sealt alati abi saanud ja seni pole olnud midagi ette heita, mõtles, et saab nüüdki. Aga nii kui meister kuulis, et tegu suvekingadega, ütles kohe, et ei ole mõtet parandada, isegi ei vaadanud neid kingi….

Tuleb siis ise kingsepaks hakata… Vaja läheb paksemat kummi, kummiliimi ja teravat nuga ning midagi keerulist siin ei tohiks olla, uue kontsapleki saab ju vana järgi lõigata.

Muidugi, võiks ju öelda, et poes kingi küll, milleks vaeva näha. Aga tütrel on nii väike jalanumber, et lihtsalt ei leia sobivaid… Püüdis seda kingsepale seletada ka, aga ei miskit…

No aru ma ei saa – kui mina olen klient ja nõus maksma, mis takistab teenindajal siis minu raha vastu võtmast? Ma ei usu, et kingsepatööga nüüd nii palju teenib, et rohkem vaja pole…

13
okt.
10

freelanceri “rõõmud”

Praegu on kange tahtmine üks firma või õigemini fond kogu täiega seebiks keeta….

Kuna mu põhitöökoht raatsib just nii ja nii palju palka maksta, et leiva lauale saaks, tuleb sinna peale võid mujalt teenida… Et ma aga töö spetsiifikast lähtudes igapäevast kellast kellani istumise tööd juurde võtta ei saa, tulebki freelancerina tegutseda, õnneks mitmes mõttes suht sarnasel tegevusalal.

On mul juba mitu aastat kindel klient kah. Tööd on temaga õppeperioodil, suvel mitte. Palka ei pea ta õnneks omast taskust maksma, selleks on olemas üks väga eriline fond, SA Primus Archimedes nimelt, kelle kaudu erivajadustega üliõpilased lisakulude katteks stipendiumi saavad.

Eelmisel õppeaastal toimis süsteem väga hästi – kindlaks kuupäevaks kanti raha poisi arvele ja tema siis mulle vastavalt tundide arvule. Ei saanud nuriseda, õnnestus suvekuudeks kah varu koguda.

Sellel aastal aga tekkis tõrge. Taotluse saatis poiss õigel ajal, saadi kätte ka ja kinnitati, aga esimene asi – summa tunduvalt väiksem kui küsitud. Öeldi, et lähtutakse eelmise semestri kuludest. Nojah, aga need paraku pole võrreldavad, kuna eelmisel semestril tegi poiss oma bakatööd ja minu abi oli vähem vaja, nüüd aga on esimene semester magistriõppes ja tunnid juba praegu lõhki. Seega lisataotlus läheb teele, ma ei saa endale paraku nii suurt heategevust lubada ja mu töö ikka maksab kah midagi.

Teiseks aga juhtus nii, et kuigi rahad peaksid kohal olema kuu algul, nagu lepingus, pole tänaseni laekunud sentigi. Pidid olema fondil mingid administratiivsed põhjused venitamiseks…

Nojah, aga minu suvised varud said loomulikult otsa ning oma kohustused olen ma ajatanud just laekumiste korrapära arvestades. Ega pank küsi, kas raha tulnud või mitte, tema tahab omal päeval oma osa saada.

Kui keegi nüüd ütleb, et (nagu meie panga- ja muud “spetsialistid”) inimesel peab ikka kuu aja palk mustadeks päevadeks olema varuks, siis olgu öeldud et oli ja läks suures osas õppemaksuks nagu plaanitud. Kes seda pidi arvama, et üks eurorahadel elav asutus poolteise kuuga oma kohustusi täidetud ei saa 😦 Ja üldse tekib mul küsimus, millised need administratiivsed põhjused on?

Hea küll, minul on see kõrvaltegevus ja päris leivata ma veel pole, aga mida peavad tegema need mu kolleegid, kellel see põhitööks on? Ja mina ka päris kuiva koorukest närida ei taha!

26
veebr.
10

mis kasu on…

… et meil tänav täies ulatuses puhtaks roogitud, kui mõni jõmm arvab heaks seda oma neljarattalise parklana kasutada?

Täna hommikul avastasin lausa jalgvärava eest ühe tundmatu Honda. Oli teine nii tihedalt vastu aeda parkinud, et vahelt läbi ka ei mahtunud, tuli sõiduteed kasutada.

Mõtlesin algul, et naabritele keegi külla tulnud ja kuna nende aia ette ei mahtunud, parkis meie poole. Aga arupärimine andis vastuseks täieliku nulli. Õhtuks polnud masin ka veel kadunud, meil Tupsuga oli täiesti tegemist, et koju sisse saada.

Vihastasin ja ladusin tolle Honda esiklaasi ja laternad paksult lund täis. Nüüdseks on masin kadunud, kuidas omanik selle puhtaks sai, pole minu asi.

Aga ma ikkagi ei kavatse selliste ülbikute pärast kõnni- ja sõidutee vahele lumevalli kuhjama hakata, see maksab meile sulaga hullemini kätte…

25
nov.
09

Kaitstud: haritud mats

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

02
nov.
09

Kas on linnukesel muret?

IMG_1979Külmaks läks ja kuidagi väga järsku. Selline tunne, et ma pole selleks sugugi valmis.

Muidugi, soojad riided on juba tükimat aega kasutusel, ahjupuud on ka valmis varutud – kõlisevkuivad kuusehalud. Ahju on nendega hea kütta, põlevad hästi ja annavad kiiresti sooja. Nojah, vana maja soojapidavus on nagu on, selle parandamiseks oleks vaja olulisemalt rohkem raha kui mul kasutada. Seda muidugi ka, et kui õhtul kütma hakata, läheb päris soojaks alles magamamineku ajaks. Vähemalt hommikul ei pea siis lõdisema.

Pliidipuude varud aga hakkavad kokku kuivama – ahjupuud n imelt on selle jaoks liiga pikad, ei saa kasutada. Vahepealsed lakkamatud vihmasajud ei lasknud õuesolevat kraami tükeldada ka, nii et veidi jama selle asjaga…

Aga et veel külmemaks läheb, paistab selgelt lindude toidulauda vaadates. Seal käib meeletu sagimine 🙂 Eelmistel aastatel oli suurem sagimine naabrite juures, meile eksis sulelisi vähem. Nüüd aga on naabrimees kopsuvähiga kas haiglas või toas, väljas eriti ei liigu ning toidulaud üsna tühi – teised sinna millegipärast midagi ei pane 😦

Täna vaatasin – kõigepealt oli hoov täis musträstaid, nüüd on tihased platsis ning toidu pärast läheb lausa löömaks, kuigi enda teada panin sinna seemneid kuhjaga. Aastaid pole ma ühtegi tutt-tihast näinud, täna oli neid lausa karjakaupa…

Ega muud, peab poest kotitäie seemneid juurde ostma 🙂  Kahju, et ma linde pildile ei saa, aken on natuke kehvas kohas selles mõttes ja kui kaameraga välja minna – lendavad minema…




Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

oktoober 2017
E T K N R L P
« dets.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031