Archive for the 'kirik' Category

19
nov.
08

Motoriseeritud misjon

Ei tea, kas see on nüüd sama pühakoda, mis Indias kaotsi läks? Aga idee ise on ju päris hea.

Pildi saatis üks ametivend meililisti.

Advertisements
30
sept.
08

Kurtide kirik kogunes Tallinna

Täna algas Tallinnas, Pirita TOP hotelli konverentsikeskuses ülemaailmse kurtidepastorite organisatsiooni IEWG konverents. Kokku tuli rahvast igast ilmakaarest, et kolleegidega kohtuda, veidi tarkust koguda ja jagada ning lihtsalt koos mõnusalt aega veeta.

Külalisi tervitas ja konverentsi avas EELK peapiiskop Andres Põder. IEWG president, Norra luterliku kiriku juhtiv kurtidepastor Terje Johnsen tutvustas päevade kava. Esimese akadeemilise loengu pidas diakon Eha Kraft, kes rääkis perekonnast Piibli valguses ja eesti peremudeli muutumisest.

Kavas on ka loengud ja esitlused kurtide haridusest ja kasvatusest eri piirkondades, viipekeele kui kurtide emakeele poeesiast ja võimalustest kristliku sõnumi kuulutamisel, üks päev pühendatakse täielikult implantaatidele, kuna see mõjutab oluliselt kurtide kogukonda ja selle muutumist.

Loomulikult kuuluvad konverentsi kavva ühised õhtupalvused Rootsi Mihkli kirikus, Püha Vaimu kirikus, Pirita kloostris, kohtumine ja koosviibimine Eesti kurtidega ning palju muud.

Pikad ja töised päevad tulevad.
*pildil Andres Põder ja Terje Johnsen
17
juuni
08

RIP – Jüri Stepanov

Täna lahkus ajast igavikku EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja, Eesti lipu muuseumi rajaja, eestluse hoidja Jüri Stepanov (2.03.1952 – 17.06.2008)

56 aastat – on seda vähe või palju? Oleneb, kes mida selle ajaga peale suudab hakata.

Jüri suutis palju. 22 aastat kogudust teenida, lapsed suureks kasvatada, võidelda Eesti riigi taastamise eest, muuseumi rajada ja seda hoida.

Tark, laia silmaringiga inimene. Ning lihtsalt muhe vestluskaaslane.

RIP
Lisan siia veel Eenok Haameri ja Tiit Kuusemaa järelehüüded.
Jüri on teinud midagi rohkemat kui keegi meist.
Kas te teate, et Jüril ei olnud Eesti kodakondsust ja ta sai selle palju hiljem, ma ei mäleta täpselt millal, kuid Eesti Kongressis oli ta nende hulgas, kes olid valitud ilma kodakondsuseta. Kes aga meist asutas Eesti lipu muuseumi? Seda tegi Jüri. Kes meist austas väärikalt Jakob Hurda mälestust? Seda tegi Jüri. See ilma kodakondsuseta mees. Milline Eesti patrioot ta oli! Kuigi ta põrkas bürokraatia vastu ja sai vahel väga haiget. Aga temas ei olnud solvumist ega kibestumist. Tal polnud selleks aega. Ta ainult tegutses ega küsinud kunagi, kes teine oleks teinud sedavõi teist. Tal oli kiire nagu oleks aimanud oma elu lühikest kestust. Ta tegi sellepärast, et teistel läks liig palju aega asutamiseks, arutamiseks ja kõnede pidamiseks. Ja kõigele vaatamata tegemata jäi mõnigikord. Tema aga tajus, mis on kõige olulisem. Seda ei tulnud talle ette ütelda. Ja kui palju pani ta ennast ja endast sellesse, seda ei tea päris täpselt keegi.
Ta igatses oma päris kodu. Aga seda ta ei saanud siin maa peal. Ta unistas, ent tal oli nii palju teha koguduse ja kiriku heaks, et unistuseks see jäi. Meie viimases telefonikõnes ta nimetas, et tahaks saada viimaks ka oma kodu, kus vanadusepäevil olla. Kuid tema läks Issanda palge ette sulasena, kes oli olnud pisku üle ustav ja keda kutsuti nagu künnivaolt.Tal ei olnud paljude poolt ihaldatud ilusat elu, aga ta on elanud kõige ilusama elu. Selle elu väärtust hinnatakse kõige õiglasemalt Issanda palge ees.
Kuid olen mõtelnud veel selle üle ja imetlen Jumala tegu ning teed. Temaga samas lastekodus kasvas üles ka Vigala Sass. Milline ime, millist teed läks Jüri! Ta oli täiesti andunud Jumala laps, kuigi ka temas on olnud midagi väga mõistatuslikku, millest Tiit räägib oma järelehüüdes.Jüri on olnud suurmees meie kirikus. Ehk tuleks mõndagi ümber hinnata suhtumises temasse.Issand õnnistagu tema mälestust meie jaoks!
Suure lugupidamisega
Eenok Haamer
JÜRKAST.
Mehest, kes oli kui võõras ses maailmas.Olnud osaline Jüri Stepanovi ärasaatmisel ja matusel Otepääl ning kuulnud (osalt ka mitte kuulnud) sõnumeid Jürkast (usun, ta ei pahanda, et teda nii familiaarselt nimetan), sai ja jäi pakitsema midagi temast, – läinust, – mida oleks ehk koguni patt jätta enda teada. Sestap tahan jagada seda teiega, auväärsed.
Jüri oli kummaline mees. Teist sellist meie kirikus ei olnud. Ega saa ilmselt kunagi olema. Meenutab muide veidi ekstsentrilisuses oma nimekaimu Bärgi. Mõtetega mängides: kui kunagi korraldataks EELK ‘missivõistlusi’ või otsitakse staare, siis Jürka oleks küllap viimaste seast, keda sellele konkursile esitataks. No tema küll ei sobi EELK käilakujuks. Oma püknilises kogus ja lihtsa(meelse)s olekusoli ta pigem EELK Šveik. Veidi kentsakas. Tegelane, kellega ei saanud pahandada. Omamoodi puutumatu. Narr kuningakojas. Ja äärmiselt petlik oma välises lihtsakoelisuses.
Jürka nägi sügavamale, kui enamik meist. Märkas tähenduslikke pisidetaile infomüra ookeanis. Ta pani mingite märkide järgi hoobilt kokku oma pildi, oma arusaama toimuvast. Jüri oli oma sõnadega ja järeldustega etteennustamatu. Kardetav nagu nõid. Natuke ebamugav tegelane, kes ei aktsepteerinud üldkäibivaid suhtlusreegleid ja tuli sulle lähemale kui muidu eestlasele omane reserveeritud distants lubaks. Küllap selle pärast võidi teda isegi vältida. Ja samas otsiti teda üles ning käidi nõu küsimas.
Jüri oli prohvet. Ja käitus ka prohvetina, tallates oma üksildasi radu. Ta teadis pikalt ette NSVL- i lagunemist ja Eesti iseisvumist.Ta nimetas seda aega Eesti kuld-ajaks, mis paraku jääb üpris üürikeseks enne uue ikke alla minekut. See ei olnud juhus, et Jürka teenida sai Otepää kirik ja kogudus, – Sini-Must-Valge häll. Ta teadis mõndagi varjatut, millest murdosa pudenes kummaliste sõnadena temastvälja.
Jüri suurusest annab aimu tõsiasi, et ta ei kasutanud kunagi kurjasti seda informatsiooni, mida valdas. Ta pidas suu, jättes kõik (halva)enda teada. Ja usaldas Jumalat, andes kohtumõistmise Tema kätte. Ta pidas vastu kiusatustele, mis paljudele meist ei oleks jõukohased.
Jürkas oli Agapet, mis oli suurem kui tema teadmised ja tarkus. Mis hoidis teda eksimast, – vähemalt kõige olulisemates asjades. (Muidugi oli ta samas ekslik ja patune inimene, – kes meist ei oleks? – kuid see ei ole enam meie, ‘torulukkseppade’ ja ‘koristajate’ asi, vaidkuulub Tohtri pädevusse.) Seesinane Agape on haruldus, mida ei hangita ühestki teoloogilisest õppeasutusest ja mille kõrval kahvatub suurimgi inimlik tarkus.
Eesti riik ja kirik on andnud Jürile aumärke. See on õiglane tunnustus. Ometi on need maised ordenid-medalid kui papist ‘kuldaurahad’ selle taevase anni kõrval, mille kavaleriks Jüri oli arvatud.
Eelnevaga võinuks lõpetada, kuid Jüri muudab imeharulduseks veel üks tõik, mille teadmine ei pruugi veel teadvusesse jõuda. Tema lastekodutausta, – seda tüma hüppepakku, millest tõukus ja tõusis Jüri elulennukaar, – ei saa paremalgi tahtmisel süvitsi aduda need, kelle jaoks ‘lastekodu’ jääb lihtsalt mõiste tasandile paljude teiste seas. On kurb ja fataalne tõsiasi, et lastekodu lastest ei saa pea kunagi Tegijaid. – Või kui, siis kuritegelikus maailmas. ‘Normaalsete’ inimeste maailmas kipuvad orvu minevikuga ligimesed jääma madala profiiliga seinaäärseteks tegelasteks. Mitte et nad halvemad oleks. Vaid mõrase hingega kelluke ei saa iial helisema nii puhtalt kui terve. Viimane on aga võimalik üksnes terves kodus ema-isa hoole all kasvanul. Selle taustal on see, mida Jumal on lasknud Jürkal õnnestuda, iseäranis hämmastav. Kord tõusis täht tundmatust kolka-Petlemmast. Jüri täht tõusis lastekodust.
Hämmastugem. Vaikigem. Tänagem.–
Lugupidamisega Tiit Kuusemaa
04
mai
08

Vana uus kirik

Ei ole just tavapärane, et kirikuõpetaja saab sünnipäevakingiks
kiriku.
Aga niisuguse kingituse just sai täna Nõmme Rahu koguduse
õpetaja Ove Sander.

Täna pühitseti Nõmmel, Õie ja Valdeku tänava nurgal sisse
Nõmme Lunastaja kirik. Tegelikult küll taaspühitseti,
sest see 76 aasta vanune kirju ajalooga hoone oligi algselt
kirikuks ehitatud.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni asus Petrogradist Eestisse
mitu tuhat sakslast. Küllaltki suur osa nendest tuli
Nõmmele. Kohe loodi ka Nõmme Saksa Lunastaja kogudus
ning hakati otsima kohta kiriku ehitamiseks. Sobiv plats leiti,
kui samal kohal olnud Nõmme Heakorra Seltsi maja hävis.
Esimesena ehitati pastoraat ning 1932 valmis väike ja armas
pühakoda.

Tegutseda sai kogudus seal vaid 7 aastat, siis kutsus
Saksamaa oma kodanikud ära. 1945. aastani kasutas
hoonet Paldiski kogudus oma abikirikuna, kuid siis
see natsionaliseeriti, kuna polnud inimesi ega kogudust,
kellele maja rendile anda. Algselt vahetusid omanikud,
kuid siis sai hoone oma valdusesse kõrvalasuv vene kool
ning rajas sinna tööõpetuse klassid. Pühakoda ehitati
tundmatuseni ümber, kõrge hoone poolitati massiivse
raudbetoonist vahelaega, originaalaknad suleti ning
raiuti esimesele ja teisele korrusele uued suured aknad.
Sisse toodi rasked metalli- ja puutöömasinad.

Ajad muutusid ning ühes sellega sai võimalikuks hoone
tagastamine esialgsetele omanikele, Nõmme Saksa ühingule.
Kuna nemad leidsid, et nendel kiriku taastamine võimalik
ja vajalik ei ole, algasid pikad läbirääkimised uue omaniku
leidmiseks. Nii saigi 2004 Nõmme Rahu kogudus endale ühe
räämas maja.

Kuid imesid sünnib ka tänapäeval. Leidus väga palju toetajaid
ja kaasalööjaid ning lühikese ajaga sai lobudikust uuesti kaunis
ja valgusküllane kirik. Betoonist vahelagi lammutati,
esialgsed aknad taastati. Põrand sai kauni kiviplaatidest
katte. Et akustika on seal hämmastavalt hea
ning Hollandist pärit orel asjatundjate poolt üliheaks hinnatud,
on Nõmmele lisandunud ka arvestatav kontserdipaik.

Pühitsemistalitus oli väikesele, 130 kohalisele kirikule omaselt
armas ja südamlik, palju tänusõnu öeldi kõigile kaasalööjatele
ja toetajatele. Kohal oli ka esimese õpetaja poeg
Paul-Gerhard Hoerschelmann, kes tervitas kõiki selges eesti keeles.

Click to view my photos

Jääme lootma, et Nõmme Lunastaja kirik saab uue Nõmme keskuse
südameks,
nagu soovis linnaosavanem Rainer Vakra

30
apr.
08

Esimese naisvaimuliku raamat

Eesti luterliku kiriku esimene naisvaimulik on Laine Villenthal, ordineeritud 16.novembril 1967, teeninud Pindis ja Petseris, praegu veedab vanaduspuhkust sünnivallas Nissis. Täna esitles Laine Usuteaduse Instituudis oma mälestusteraamatut “Sina juhid minu elu”. See on raamat, milles jookseb paralleelselt mitu lugu – ühe pere lugu läbi aastakümnete, ühe Eesti paikkonna lugu, eesti kiriku lugu, lugu armastusest, kujunemisest ja kasvamisest. Iga lugeja võib sealt leida midagi just teda puudutavat.
Vaatamata oma kõrgele eale on Laine ikka tegus ja elurõõmus, hämmastava faktitäpse mäluga, virge meele ja asjaliku ütlemisega. Ka tänasel esitlusel rääkis ta nii mõndagi huvitavat lisaks. Laine juttudest saaks kindlasti teisegi raamatu veel kokku panna.
Raamatu kirjutamine võttis aega ligi neli aastat. Laine ilusa selge käekirjaga kirjutatud tekst tuli arvutisse toksida, mitmed korrad üle lugeda ja nagu Laine ise ütles: mitmed vead on ikka sisse jäänud (muide ütles ta need vead lausa lehekülje täpsusega!). Aga see ei vähenda raamatu väärtust karvavõrdki.

Peapiiskop Andres Põderi tervitus- ja tänusõnad.

Iga uus omanik sai Lainelt raamatusse ka pühenduse.

Müüki seda raamatut ei tule, kõik 6000 eksemplari jagatakse kingitusena.
10
märts
08

Pildid eilselt talituselt

imgp0035 Võta vastu see amet, mis sulle on usaldatud
imgp0037 Stoola kui ameti tunnusmärk

Eha Krafti ordinatsioon 9.03.2008

Piltide autor Ülle Reiman

10
märts
08

Lisa naisvaimulikele

Eile oli Püha Vaimu kirikus tavapärasest pidulikum teenistus. Peapiiskop Andres Põder ordineeris diakoniks koguduse noortetöötegija ja pühapäevakooli eestvedaja Eha Krafti. Assisteerisid koguduse õpetajad.

Oma kõnes ütles peapiiskop, et inimese ja Jumala arusaam maailma asjadest võivad olla kardinaalselt erinevad. Kui inimese jaoks on suur see, keda kõik kummardavad ja teenivad, siis Kristus ütleb: “Kes tahab olla suurim, olgu kõikide teenija.” Kes on siis tegelikult suur?

Diakon on koguduses õpetaja abiline, kes peaks jõudma sinna, kuhu õpetaja ise alati ei jõua. Lapsed, noored, vanad, haiged – need on tema tööpõld. Armastus, pikk meel, kannatlikkus, südamlikkus, lahkus – need on osa tema olemusest.

Väliselt eraldab diakonit õpetajast ka see, et kui õpetaja kannab stoolat sirgelt ees ja risti rinnal, siis diakonil on stoola põiki üle parema õla.

Praeguse seisuga on EELK-s 40 naisvaimulikku.

Pildil on Tallinna Püha Vaimu kiriku altar




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

november 2017
E T K N R L P
« dets.    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930