Archive for the 'lihtsalt mula' Category

28
dets.
10

ilm on hukas…

Kohe päris täiega…

Ei mäleta mina sellist aastat, mil lumehanged mulle üle pea oleksid ulatunud ja maja lume seest enam väljagi ei paista ning aknast näen vaid ühtlast massi… See selleks, ega labidaliigutamine nii hull ka pole, jääbki jõusaali raha alles 🙂 Ja tegelikult on isegi ilus 🙂

Aga et linnaviletsus omadega jänni jääb, on kurjast. Kesklinn ja suured teed jah on läbitavad, aga enamus inimesi elab siiski kõrvalisemate teede ääres. Hea küll, saame aru, et pühad olid ja sahamehed tahtsid ka aega perega veeta (niigi olid nende tööpäevad pikad), aga nüüdseks on ju pühad läbi.

Me siin eramajade rajoonis oleme harjunud, et kõnniteed tuleb ise puhtaks saada, meil veel see hea asi, et teine pool tänavat on tühi maa ja lume jaoks kohta on. Kuid sõiduteed on siiski linna omad. Tavaliselt meil sahk käib kah, aga nüüd avastasin, et ainult “käib”, aga kasu tast pole.

Eile tulin töölt otse saha järel, vaatasin – sõitis niisama läbi ja tera maha ei pannudki. Sügavad rattaroopad aga olid oi kui libedad. Täna sõitis kah läbi, heal juhul lükkas paari sentimeetrise kihi pealt (ja muidugi pudenes see kohe sõiduteele tagasi, ühtlaseks pudruks). Nii muuseas lükkas valli vanale raudteetammile viiva jalgraja ette, eks mu Eriti Tubli Naabrinaine hakka seda jälle lahti kaevama…

Üldse paneb mind tänavune saha- ja kopameeste loogika imestama. Taksopeatuse juures lükati suur lumesodi hunnik otse ülekäiguraja ette, nii et sealt üle ristmiku Nõmme turule minekuks tuleb teha ring ümber terve Nõmme keskuse. Üldse on seal parkla ja bussipeatuste ümbrus paksu pudruga kaetud, samas tegutses üks kopp agaralt vana politseikooli sisehoovis, tõstis lund ühest hunnikust teise.

Meie tänava otsas on kolmepoolne ristmik, mis liikluskorralduse tobeduse tõttu väga elavat kasutust leiab. Seal on lumi tõstetud täpselt ühte nurka hunnikusse, pool on teele tagasi pudenenud, selle all täielik kiilasjää. Kitsas on niikuinii. Loogiline oleks järgmine lumekogus tõsta meetrijagu edasi tühjale kohale, aga ei – niipaljukest kopamees sõita ei viitsi. Pole vist vaja kaua oodata, kuni seal keegi hanges on või mis veel hullem – kuna selle “mäe” taha midagi ei näe, mõned masinad ninapidi kokku sõidavad…

Oma tänava majaomanikke pean küll kiitma – kõik on viitsinud kõnnitee kogu laiuses puhtaks rookida, keegi pole piirdunud labidalaiuse koridoriga. Aga jah, kui see lumevall teisel pool teed sulama hakkab, pääseb läbi ainult paadiga…

Igatahes pean plaani kevadise sula ajaks siit evakueeruda. Tegelikult loodangi, et see sula just mu Bulgaaria-reisi ajale satub 😛

Enne aga tuleb veel külma, see on kindel, eriti kui ma oma koera ja kassi vaatan. Muidu nii pirtsakad ja närva söömaga tegelased pistavad praegu kõik nahka, mis ette antakse ning lakuvad kausidki puhtaks. Ju koguvad rasva naha alla..

Advertisements
04
apr.
10

üks laps on täna sündinud…

Küll juba 27 aastat tagasi, aga ikkagi…

Mu nooremal tütrel on selle sünnipäevaga alati häda olnud – enamasti sattus ju ikka sinna munadepüha kanti 🙂

Vähe sellest, et maalt saadeti selleks puhuks paar restitäit mune, mis keeta ja värvida (ning hiljem ka ära süüa ) tulid, paljud külalised pidasid ka oma kohuseks kingitusele paar värvilist muna lisada. Lõppes asi alati sellega, et koer sai tõhusa pühadekõhutäie 😀

Nüüdseks on asjalood sedavõrd muutunud, et kuna juba aastaid pole suurt pidutsemist ette võetud, käiakse mõne hea sõbraga väljas õhtut veetmas, on see mure sujuvalt ära langenud.

Aga õhtuks on väike tordinäksimine ikkagi plaanis, tordi saab sünnipäevalaps ise valida.

13
veebr.
10

reisipalavik?

Ei ole, kohe üldse mitte. Kohver on pakitud, seljakott ootab ainult läpaka järele, aga aega on veel kaks tundi, enne kui hakata lennujaama minema.

Kui seda reisi planeerisin, teadsin üsna täpselt, palju ma sellele kulutada võin. Aga elu teeb oma korrektiive. Mõned asjad sain odavamalt, samas tuli ühekorraga teha kulutusi, mida muidu oleksin teinud veidi pikema aja vältel.

Õnneks on nohu ka hakanud järele andma, sellega lennata oleks rist ja viletsus. Sudafed on päris asjalik, järgmisel korral võtan kohe selle kasutusele ja ei hakka muude rohtudega nina vaevamagi 🙂

Tegelikult peaksin ma juba praegu varbaid soojas merevees leotama, aga reisifirma lükkas väljalendu päeva võrra edasi, sellega koos nihkus ka tagasitulek päev hilisemaks.

Programm tõotab tihe tulla, lisaks lubas kaasreisija (kah blogija) mind igasuguste põnevate faktidega uimaseks rääkida. Saame näha, kumb see meist suurem jutupaunik on 😛

Igal juhul plaanin ma sellele noorele neiule natuke roosa kampsuniga tädikest mängida (päriselt ka, roosa kampsun on juba selgapanemise ootel) ja vaatame siis, kas noorus on nii hukas nagu mõned mu eakaaslased valju häälega kuulutavad.

Kui netti antakse, üritan pilte ja juttu ka üles riputada, niikuinii on pooled väljasõidud algusega kella kolme ajal öösel, magama pole ju siis õhtul mõtet minnagi…

Ainuke mure – kui tagasi jõuan, tundub see külm ja lumi veel hullem kui praegu… Virisen jah, olgugi, et selline talv oli viimati mu lapsepõlves, kui ma hangedest üle ei ulatunud vaatama. Liiga palju head korraga tüütab ka ju ära… Mina pealegi üpris soojalembene olevus. Aknast võin lund vaadata, aga külmetada kohe mitte ei taha.

Ja nüüd üritan kuidagi veel aega parajaks teha, enne kui auto ette sõidab…

28
jaan.
10

kuidas lumest lahti saada

Sõida talve kaheks kõige külmemaks päevaks linnast ära konverentsile. Enne loe kodustele sõnad peale, et kraan peab selliste ilmadega ikka nirisema pidevalt ning köögis oleks tark päev otsa väikest tuld pliidi all hoida.

Teise päeva õhtul koju saabudes avasta, et ahju alles hakati kütma, köögis aga on peaaegu sama külm kui õues, igatahes poolik solgiämber on jäätunud. Samuti on keegi kodusolnutest kraani nirisemise asemel tilkuma keeranud, seega ei tule sealt enam üldse midagi.

Jalgade trampimisest ja karjumisest pole kasu, kuigi sa just seda tahaksid hetkel teha.

Pliidi alla pole tuld tehtud, kuna poeg alles jõudis töölt koju ning kodusolnutele on kirves ja puukuur ületamatult kaugel. Poeg toob sületäie puid, teine pereliige hakkab süüa tegema. Sina aga vaheta riided ning hakka toas tagavaraks olnud vett keetma torude sulatamiseks.

Kasuta ära peaaegu kogu veetagavara, viimane tilk peab jääma hommikuse kohvikeetmise ja hambapesu jaoks… Kraanist ei tule ikka veel muhvigi.

Kell on juba palju, naabritelt enam vett paluma minna ei sobi, pealegi pole kummaski majapidamises ühtegi ämbrit. Puhast ja tervet siis… Ürita jäätunud varbad enne magamajäämist üles sulatada.

Hommikul joo tass kohvi ja kihuta linna hambaarsti juurde. Kojujääjatega on räägitud, et päev läheb pliidi kütmisele ja lumesulatamisele.

Kui poole päeva ajal koju jõuad (oli ju muidki asjaajamisi linnas), avasta, et pole ahju kütte pandud ega pliidi all ka tulekübetki.

Ahjukütmine delegeeri teistele, ise löö pliidile äge tuli alla ja hakka potiga lund sulatama. Vahepeal too seda õuest juurde, sest suurest kuhjast saad vaid tilga vett.

Kui kõik lumeveeanumad mulinal keema hakkavad, komandeeri noorem pereliige kannuga seda torudele kallama, ise tegele millegi muuga.

Kui siis poti oled uuesti lund täis pannud, teatatakse sulle, et kraanist tuleb ka midagi pruuni ja koledat, mis mõne aja pärast siiski selgeks ja puhtaks muutub 🙂

Seekord ei peagi janusse surema ega poest pudelivett ostma.

Ülejäänud lumesulatusvee võid kuumaks ajada ja jäätunud kuivkempsu kallata 😛

Nüüd loputa kõik kannud ja potid ning täida nad puhta veega – järgmise korrani…

25
jaan.
10

rauakoolihariduse praktilisest kasust

Läpakate kõige õrnemad kohad kipuvad reaalelus olema laadijad, õigemini need jublakad, mis laadijajuhtme läpakaga ühendavad. Paratamatult paindub juhe sellest kohast kõige rohkem ning ühel heal päeval enam läpakasse voolu ei tule. Aku aga teadagi kestab ainult loetud tunnid.

Poja läpakal on neid laadijaid juba mitu loojakarja läinud sellepärast. Kaks viimast olid sihukesed universaalsed, vahetatavate otsikutega, teoreetiliselt peaks siis mitmele eri margile sobima. No pole ju vaja rohkem kui ühte, teised siis seisavad niisama. Aga vaat häda nendega – plastmass nii õrn, et ruttu paindub ära. Üks läks isegi garantiiajal ja vahetati sellepärast tasuta ringi.

Aga nüüd läks seegi. Nädalavahetus, poed kinni ja ega rahagi üleliia hetkel ole. Hea nõu kallis.

Esimene idee – juhtmete jätkamise teel toimivale karbile teise laadija sobiv otsik ühendada – kukkus kolinal läbi: juhtmed eri sorti, kokku ei klapi. Poeg tige kui herilane.

Hakkasin siis neid muid otsikuid uurima. Üks nagu üsna samasugune, ainult mõned mikromeetrid peenema avaga, seega kuidagi läpaka otsa ei mahu. Heeblit mul majapidamises pole. Aga ühel korralikul tibil on ju ometi maniküürkäärid, piisavalt peened. Kääriteraga saigi siis need mõned mikromeetrid pehmet metalli ära kaabitud ja voila! – asi töötab! Laadija läpaka taga nagu nalja.

Muidugi on see ajutine lahendus, aga poja palgapäevani veab ehk välja  ja kui ei vea, on teine samasugune otsik veel.

Aga veidi aega tagasi avastasin, et ka minu läpaka laadija juhe hakkab samast kohast murduma. Teibi ja hambatiku abil õnnestus see küll ära lahastada, kuid mina pean paratamatult poetreti ette võtma, sest sellele margile sobivat varu tolles komplektis ei ole.

Nõme tegelikult ühe pisikese jublaka pärast igati toimiv laadija prügikasti saata….

22
jaan.
10

Talveune piiril

Jaanuarist on kaks kolmandikku juba möödas…

Kuu algul mõtlesin, et kuna mul töökoormus väiksem ja vaba aega seega rohkem, saan rahulikult kodus olla ja tegelda asjadega, mis meeldivad, muuhulgas korrastada oma üle pea kasvavat paberimajandust, arvuti pahnast puhtaks teha ning kindlasti fotokaga ringi käia. Ainus eeldus oli, et saan rahulikult üksi kodus olla ning kogu aeg ei tiksu kuklas teadmine, et on kindlaks kellaajaks vaja toit lauale saada või Tupsu järele minna.

Tuhkagi ma sain!

Kõigepealt viskas kuhja lund alla, iga päev tuli end majast sõna otseses mõttes välja kaevata. Iseenesest pole see midagi hullu, värske lumi on kerge ja kohev ning natuke liigutamist ei tee ka paha.

Kuid siis läks kuidagi nii, et ma pole saanudki üksi rahus olla, ikka on keegi kodus. Küll jäi poiss haigeks, küll jäeti Tupsu lasteaiast koju, küll oli muud jama.

Külmalaine tuli kah pauhti kaela, pooled päevad veedame ahjusuu ees. Minusugune tuntud külmavares ju ei ole võimeline isegi mitte ajusid liigutama külmaga, muust rääkimata 😛 Kõige parema meelega lesikski oma sooja suleteki all ja enne kevadet sealt välja ei roniks…

Väljas on tegelikult väga ilus, aga suur osa vabadest hetkedest läks arvuti taga – aruanded ja uued projektid tulid millegipärast kõik korraga… Tähtajad kukil, ei andnud neid edasi ka lükata. Lisaks leidis keegi, et mina olen kõige õigem inimene tema tekstidele keelelist korrektuuri tegema, needki asjad kõik ülikiired.

Midagi ma siiski olen enda heaks ka teha saanud.

Esiteks leidsin pika otsimise peale terase välise kõvaketta, väga viisaka hinnaga ja korralikult tootjalt. Nüüd vaatan seda igal õhtul, et peaks nagu hunniku faile arvutist sinna kolima, aga ei jaksa…

Päris suure portsu olen ka ilusaid talvepilte teinud, isegi nii palju, et ära hakkab juba tüütama – valgele lisaks tahaks muidki värve… Kui aus olla, siis ma ei mäletagi, et külm aeg oleks nii pikalt kestnud. Külmalaineid on olnud ja läinud, aga kuu aega stabiilselt külm – ei tule meelde…

Tupsut olen hambaarsti juurde vedanud, iga kord käime pärast seda kohvikust läbi. Õhtune linn on ka ilus, kuid lapsele ja fotikule lisaks veel statiivi vedada pole viitsinud, seega pildisaak kehvapoolne 😦

Ja ongi viimane nädal jäänud. Kaks päeva sellest kulub Läänemaal konverentsile, siis mõne päevaga peab ära tegema terveks kuuks plaanitu ning hakkama valmistuma soojamaareisiks. Vähemalt pääsen veidikeseks eemale, kuigi kardan, et pärast seda on külm veel ebameeldivam.

Ja veebruarist on jälle tööd üle pea…

25
nov.
09

terminid paika

Blogimaailmas käib jälle üks suur supikeetmine, teemaks teadagi mis 🙂

Pool sellest supivahust oleks olemata, kui ei pandaks samasse patta erinevaid termineid või vähemalt lepitaks kokku, mis on mis. Praegu on mõnel küll sassis, mis on kooselu, mis on abielu, mis on vabaabielu.

Vabaabielu on minu meelest üks sõnavärd, millel sisu puudub. On kas kooselu või abielu. Abielu algab laulatuse või pühitsusega, kui seda pole, on tegemist kooseluga, kas siis registreeritud või registreerimata.

Riiklik abieluregistreerimine ongi sisuliselt kooselu vormistamine, see on puhtal kujul tsiviilõiguslik samm, mis toob kaasa seadusega sätestatud õigused ja kohustused. See kohustuste pool kipub praeguses võitluses tahaplaanile jääma, pressitakse ikka rohkem õigustele. Üht ilma teiseta ei saa ju olla.

Kui kooselu registreerida ei taheta, annab see mingil määral ka tunnistust sellest, et vähemalt üks osapool pelgab ennast lõplikult siduda, pelgab kohustuste koormat. Muidugi saab paljusid asju reguleerida ka eraldi lepingutega, kuid see on veidi keerulisem, nõuab ettemõtlemist ja vastutuse võtmist. Registreeritud kooselu puhul on lihtsam, suur osa asju on juba seadusega paika pandud ja eraldi lepingut vaja pole.

Abielu on midagi enamat kui lihtsalt registreeritud kooselu. Riikliku registreerimise juurde ei kuulu abielutõotus, lubadus teineteist hoida, austada ja armastada nii headel kui halbadel päevadel. Ei kuulu pühitsust (ja siinkohal pole oluline, millise religiooni või maailmanägemise kohaselt).  Küsitakse vaid seda, kas registreerimisakti kantud andmed on õiged, kas pooled on nõus seda oma allkirjadega kinnitama. Muidugi, tseremooniat on üritatud pidulikumaks muuta, toodud sisse elemente, mis algselt on kuulunud laulatustalitusse.

Abielu sisuliselt on siiski pühendumine, on kahest eraldiolevast ühtse terviku kasvatamine. See ei ole ühekordne samm, see on pikk ja järjepidev protsess. Nii nagu ei õnnestu kõik kooselud, ei õnnestu ka kõik abielud, paraku…

Siinkohal võivad paljud aastaid kooselanud ja senini registreerimata paarid vastu vaielda – ega mingi dokument ju tundeid muuda, mis tähtsust sellel on. Tean isegi selliseid ja võin imetleda nende vastastikust austust ja armastust. Aga paraku jääb ikka õhku küsimus – mis takistab neid seda lõplikku sammu astumast? Pealegi on meie seadusteski üksjagu punkte, mis näitavad, et paber on siiski oluline…

 




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

november 2017
E T K N R L P
« dets.    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930