Archive for the 'mõtted' Category

03
dets.
08

Tähtis päev

Täna, 3.detsembril, tähistatakse kogu maailmas puuetega inimeste päeva.

Siin Eestis pole see enam ammu päev, mil puuetega inimesed saavad võimaluse end ka korra aastas tähelepanuväärsetena tunda, et siis muul ajal vaikselt nurgas istuda ja kätt väristada – palun aidake ja toetage meid, me ei tule muidu toime. Vastupidi, see on päev, mil saab rääkida paljust saavutatust, saab küsida, milline on sõnum maailmale, kuidas koos edasi minna, kuidas teha nii, et meil kõigil oleks hea.
Füüsiline või vaimne puue pole enam häbiplekk, see on osa paljude inimeste olemusest, on õigus olla teistsugune. On õigus olla tunnustatud sellisena, kui ollakse, õigus osaleda ühiskonnaelus võrdväärse partnerina.
Jah, paljudel on sellised erivajadused, mis nõuavad lisakulusid, abivahendeid, elu- ja töökohtade kohandamist. Mitte kõik ei ole selles vallas veel lõplikult tehtud, kuid tasapisi liigub asi paremuse poole. On aru saadud, et sellised asjad parandavad meie kõigi toimetulekut – näiteks kaldteed ja madalad bussid on mugavamad ka lapsevankriga emadele ning vanuritele, selged infoviidad meeldivad kõigile, võimalus jõukohst tööd teha mõjub positiivselt kogu majandusele jne jne.
Täna räägime eelkõige sellest, et me kõik oleme inimesed oma soovide, oma eripäradega, me kõik tahame olla armastatud ja tunnustatud, me kõik vajame üksteist.
HEAD INIMESTE PÄEVA!
Advertisements
01
dets.
08

Päkapikula 1.12.2008

Detsembrikuu on kätte jõudnud ning ühes sellega päkapikkude kibekiire tööaeg. On ju vaja piilumas käia, kus head lapsed elavad ning neile eelmise päeva heategude eest sussi sisse kommi sokutada.

Kui oma blogijõulukalendrit plaanisin, siis oligi mõte, et päkapikk toob iga päev virtuaalse kommi sellele blogijale, kelle eelmise päeva lugu mind millegipärast kõige rohkem puudutas. Et aga mõnel päeval võib häid lugusid rohkemgi olla, läheb kuni jõululaupäevani iga päev siin blogis jagamisele 1-3 virtuaalset kommikest.

See aga pole veel kõik. Igaüks, kelle blogisse päkapikk külla tuleb, saab kohustuse teda ka edasi toimetada 24 tunni jooksul. Mina olen ju üksi ning kindlasti kõiki häid ja olulisi lugusid lugeda ei jõua, samuti võib kellelegi teisele korda minna hoopis midagi muud kui mulle. Miks siis mitte neid tunnustada. Ainus tingimus on, et kiidetakse konkreetseid lugusid!

Eilse päeva kommiväärilised lood on Nirtil, Thelal ja Hundiulul. Kuna Nirti on hetkel kommentaarid kinni keeranud ja selgelt väljendanud, et ta neid ei soovi, jätan ka mina oma kommijagamise tema puhul põhjendamata, lugu räägib ise enda eest. Ja Nirti, ma loodan, et kui Tartu poole satun, Sa Mirtat mulle mu jultumuse eest kintsu ei kamanda.

Thela kirjutas nii südamlikult ja lahedalt advendiajast. Olen täiesti nõus, et igaüks tähistab seda nii nagu heaks arvab ning kui praeguse pimeduse ja halluse keskele tahetakse tuju tõstmiseks valgust ja värve ja igasuguseid kaunistusi saada, siis lastagu vaid käia! Kõik, mis rõõmu toob, on teretulnud!

Hundiulu leitud video on lihtsalt tore!

Soovin ka kõigile teistele toredaid leide blogimaailmas. Ning kui mul tehnilistel põhjustel mõni päev siin vahele jääb, teen hiljem tasa, seda ma luban.
18
nov.
08

Mõtlemise piirid

Tänane õnnelause Orkutist on üle hulga aja ka sügavama mõttega:

Muutume selleks, mida mõtleme (palun ära mõtle, et oled superkangelane ja ära proovi lennata)
10
nov.
08

Ilm tunneb ära puhkepäevad?

Tundub nõnda, et niipea kui saabub nädalalõpp, kaob päike ja hakkab vihma sadama. Või kas ainult tundub? Hispaania teadlased kinnitavad, et neil on tõendeid selle kohta, et mõnes Euroopa osas jälgib ilm tõepoolest nädala rütmi. Ja tegu ei ole mingi müstilise ilminguga, vaid inimese mõjuga.

Barcelona ülikooli teadlane Arturo Sanchez-Lorenzo ja tema kolleegid uurisid Hispaania ilmajaamade viimase 45 aasta andmeid ja selgus, et see tendents on eriti ilmne suvel. Nad oletavad, et nädalalõppudel paisatakse õhku enam saasteosakesi, mis omakorda soodustavad pilvede teket ja muudavad õhu tsirkulatsiooni.

Nad leidsid ka, et Lääne-Euroopas on õhurõhk nädala keskel madalam kui nädalalõppudel.

Sellist suundumust on leitud ka USAs. Nädalatsüklid Euroopas on nõrgemad kui USAs ja Aasias, mis sunnib ilmateadlasi arvama, et tegu võib olla lihtsalt statistilise enesepettusega.

Allikas: AlphaGalileo

Picture (Device Independent Bitmap)
Muide, minu puhul tundub paika pidavat – nii kui mul vaba päev, keerab ilma sinnasamusesse.
07
nov.
08

Kust algab avalik huvi?

Tarmo kirjeldab päris koomilist seika, kui ajaleht pressinõukogusse kaevati selle eest, et isevoolu teed pidi tulnud kaastööd toimetas ja avaldas teises rubriigis kui kirjutaja soovinuks.

Saan ajakirjanikest täiesti aru – nemad lähtuvad (või peaksid lähtuma) avalikust huvist ning Tarmo kirjelduse põhjal tundus, et see kaastöö sisaldas üksjagu sellist informatsiooni, millega laiemal avalikkusel pole midagi peale hakata ning mis oli oluline ainult konkreetsele inimeste ringile. Seetõttu seda osa ka ei avaldatud.

Olen ise palju ajakirjanikega suhelnud, pressiteateid andnud, olnud intervjueeritav, ise artikleid kirjutanud. Tavaliselt käib toimetaja ikka need asjad üle ja lehte jõuab tema meelest olulisim. Üldiselt olen võinud rahule jääda, tahtlikke moonutusi pole ette tulnud ning pisivead saavad parandatud.

Aga teistpidi – kui ma esindan oma kirjutisega mingit organisatsiooni, olen ma loomulikult huvitatud sellest, et anda palju ja põhjalikku infot, minu jaoks on see ju tähtis. Siin tekivadki käärid avaliku ja isikliku huvi vahel.

Kuidas hinnata seda, mis lugejatele tegelikult huvi pakub? Mis on see kriteerium, mille põhjal ajakirjanik ning tema järel toimetaja otsustab, et see või teine asi on piisavalt huvitav, et laiem avalikkus seda teadma peaks?

Kas kedagi huvitab näiteks mingi organisatsiooni igapäevategevuse kirjeldus? Ilmselt ainult organisatsiooni enda liikmeid või neid, kes sellega mingil moel seotud on. Samas, kui organisatsioonis toimub mingi eriline sündmus, võiks see ju laiemat kõlapinda leida, ning siis vist on omal kohal ka lühiülevaade, kelle-millega üldse tegu on.

Kohalikel lehtedel on siin vist isegi suurem roll – olla oma piirkonna lugejate infoallikas, tutvustada piirkonnas tegutsevaid organisatsioone. Mõnele lugejale võib just siit tulla ahaa-elamus: meil on ka midagi niisugust, see huvitab mind, ma tahan nendega kontakti võtta ja ehk ka ise tegevuses kaasa lüüa.

Aga kui Tarmo kirjeldatud loo juurde tagasi tulla – ega ma mäletagi, et näiteks Nõmme Sõnumid oleks kunagi pikemalt kirjutanud Nõmme Vaegkuuljate Seltsist. Peab vist toimetusele vihjama…
02
nov.
08

"Dave"

Ma ei kirjuta tavaliselt nähtud filmidest, aga täna sattusin juhuslikult uuesti vaatama 1993 valminud komöödiat “Dave”. Lähenevate USA presidendivalimiste taustal mõjus selle filmi sisu päris mõtlemapanevalt.

Tegelikult üsna lihtsakoeline lugu. President vajab teisikut, et segamatult armukese juurde lipsata. Leitaksegi sekretäride tööhõivebüroo heasüdamlik juhataja Dave. Armukese juures aga saab president insuldi ning poliitmahhinaatorite soovil tuleb Davel rolli edasi mängida. Mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu, kus oluline osa on ka Esimesel Leedil, süveneb Dave poliitikasse põhjalikumalt kui tema loojale meeldiks ning paneb valitsuse vastu võtma senisest kardinaalselt erinevaid otsuseid.

Loo lõpp on teadagi Hollywoodi stiilis imalmagus, aga mind hirmutas, et selline asi on ka reaalselt võimalik. Filmi valmimisest möödunud 15 aasta jooksul on maailm muutunud, poliitika tunduvalt räpasem kui tollal ja ega me tegelikult teagi, kes on tõelised niiditõmbajad riigipeade selja taga ja millised on nende ambitsioonid.

Või äkki istubki juba kuskil valitud presidendi asemel tema kabinetis hoolikalt koolitatud teisik?

31
okt.
08

Kõrvitsapüha

31.oktoober – kõigi pühakute päeva eelõhtu – on viimastel aastatel ka meie kultuuri imbunud Halloweeni nime all. Nagu paljude asjadega, on ka see üle võetud päeva tegelikku sisu ja tausta teadmata.

Tegemist on vana keldi aastavahetusega, viljakas periood lõppes ja andis teed talvele. Umbes IX sajandil ühendati paganlik aastavahetus kristliku pühakutepäevaga ning sealt on pärit ka nimi Halloween – All Hallows Even.

Keldid uskusid, et sel päeval katkeb piir siinpoolse ja teispoolse maailma vahel, surnud võivad tõusta haudadest ja tulla elavaid hirmutama. Seetõttu ei peetud sobivaks sel õhtul väljas liikuda, surnute peletamiseks pandi välja hirmuäratavaid maske (millest hiljem kujunes välja kõrvitsast valmistatud küünlalatern) ja tehti kohutavat lärmi. Samuti usuti, et sel päeval sündinud lapsed vahetab kurat ringi.

Kui iirlased massiliselt Ameerikasse hakkasid emigreeruma, võtsid nad loomulikult oma pühadetraditsioonid kaasa. Ameerika aga teatavasti on üks suur kultuuride sulatuskatel ning aja jooksul muutus hirmuäratava sisuga päev laste ja täiskasvanute karnevaliks ning lastele ka avalikuks komminurumise päevaks.

Meie kultuuris see püha õnneks veel väga sügavale juurdunud ei ole. Isegi kaupmehed on sellest aru saanud. Käisin nimelt meie Tupsule kõrvitsakujulist küünlajalga otsimas. Kui varasematel aastatel on vähemalt Tiimaris letid halloweeni-staffist lookas olnud, siis tänavu mitte, oli vaid üks kastitäis maske ja nõiakostüüme.

Samas – üks kollane kõrvits on ju päris armas.



Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

november 2017
E T K N R L P
« dets.    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930