Archive for the 'õnn' Category

09
okt.
08

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh

ning seal rongis istusin mina. Sõitsin üle kahe aastakümne vaatama kohti, mis olid mulle olulised kunagi lapsepõlves ja varases nooruses. Kui päris aus olla, pole ma rongigagi tont teab mis ajast sõitnud, pole vajadust olnud. ‘Kapsaussiga’ sai ämma juures käidud ka üle kümne aasta tagasi, kaugsõidurongis istusin viimati 1990 (!), nii et seegi oli üsna lahe kogemus.

Aga mulle tõepoolest meeldis. Mugav ja kiire, võrreldes omaaegse “Tšaikaga” on muutus ikka suur.

Kuid mõned kohad vist ei muutu kunagi. Natuke iluravi, natuke uut värvi, mõned uued majad, kuid üldpilt on ikka sama. Ehk mõnevõrra rohkem puhas ja korras kui tollal. Nostalgiline ja samas nii rahustav.

Ja inimesed on ikka samasugused sõbralikud ja lahked nagu ma varasemast mäletan.

Järgmise rongisõidu teeksin heameelega Tartusse, sealgi on paiku, mis on mulle olulised, aga ma pole kaua enam saanud Tartus omatahtsi aega kulutada. Ikka ja alati on segamas tööasjad või olen olnud lihtsalt läbisõidul.

Pildil on Neitsikivi Porkuni järves. Ning valik tänaseid pilte on veel ka siin.
Advertisements
26
sept.
08

Totaalse muutumise päev

Mõned päevad elus on pöördelise tähtsusega. Muutub midagi olulist ning miski pole enam päris sama kui enne. Aga on päevi, kui muutub kogu maailmanägemine, suhtumine kõigesse ümbritsevasse.

Minul oli selline totaalse muutumise päev täna 27 aastat tagasi. Sellel päeval muutus kõik nii põhjalikult ja pöördumatult, et seda polegi võimalik millegagi võrrelda.

Kui ma selle päevani võisin seada esikohale oma soovid, vajadused ja tahtmised, siis sellest päevast alates pidin ma alati mõtlema eelkõige kellegi teise heaolule, pidin arvestama, et minu otsused ja tegemised mõjutasid otseselt kedagi teist ning see keegi oli minust täielikus sõltuvuses. Loomulikult mõjutas see minu suhtumist kõigesse ümbritsevasse, suunas kõikide väärtuste ümberhindamisele, pani asju vaatama kellegi teise vaatepunktist.

Jah, just nimelt – täna 27 aastat tagasi sündis mu vanem tütar. Tuisupäisest plikast sai tõsine ja korralik emme.
24
sept.
08

Energiasüst

Mida teha, kui hommikul ärkad korraliku kõhuvaluga ja mõtled, kuidas päeva toimetustega kõige kergemini hakkama saada ning siis helistab äkki sõber teisest maailmanurgast ning teatab, et ta veedab mõned tunnid Tallinnas, kas oleks võimalik kokku saada?

Otse loomulikult rippusin ma siis pool tundi telefoni otsas, tõstsin kõik planeeritud kohtumised ringi ning tormasin sõbraga kokku saama.

Vähe on selliseid sõpru, kellega kohtudes ka aastate tagant, pole vaja hakata andma põhjalikku ülevaadet vahepeal toimunust, kes oskab küsida just selle kohta, mis hetkel muret teeb, kellele võib kõike kurta ja kes mõistab poolelt sõnalt ning leiab just õiged sõnad, mida sel hetkel vaja on.

Täna kohtusin ma just sellise sõbraga. Me tunneme teineteist juba väga kaua, kuigi vahel on läinud aastaid, mil pole olnud võimalik kokku saada. Meilid ja telefonikõned siiski ei asenda inimest ennast.

Seda kohtumist oli tõesti väga vaja. Sellist energiasüsti poleks ma kuskilt mujalt saanud. Ma tõepoolest tunnen, et jaksan jälle. Ja ma olen väga tänulik kõigile, kes olid nõus tänased kohtumised edasi lükkama ainult selleks, et mulle seda kokkusaamist võimaldada.
01
sept.
08

Õunauputuse kõrvalmõjud

On mul aias üks vana õunapuu. Sorti ma ei tea, vanaisa oli kunagi metsast toonud. Ise ta selle puu vilju maitsta ei saanudki, enne kui puu kandma hakkas, tuli sõber Stalin ja saatis vanaisa külmale maale.

Aga niikaua kui mina mäletan, on sel puul alati õunu olnud. Maitse on selline omapärane, mitte liiga magus, aga isegi toorena pole need õunad hapud. Ma ei ole kuskil ega kunagi sama maitsega õunu kohanud. Paar viimast aastat on üsna kesised olnud, hea kui midagigi suhu pista sai. Tänavu aga on oksad lookas ning viimaste päevade tuulised ilmad panevad ubinad üksteise järel maha potsatama. Kuna tegu on suveõuntega, mida säilitada ei saa, mahlaks ja moosiks samuti ei kõlba (õunatükid keetmisel lihtsalt ei lagune), on sedapuhku kõik end nendest juba haigeks söönud. Küll sokutan igaühele kaasa, kes aga võtta viitsib, ikka jääb veel palju järele.

Järjekordset pesukausitäit köögis vaadates tuli lausa ahastus peale. Mahakukkunud õunad lähevad ju kiiresti plekiliseks ning paari päeva jooksul rändab neist suur osa kompostihunnikusse.

Mõtlesin siis, et kuigi nad õiged koogiõunad ka ei ole, võiks siiski proovida. Omaette ooper oli juba õunte puhastamine, pesukausitäiest jäi järele pool suuremat plekk-kausitäit tükke, ämbritäis sodi ja mõned terved õunad. Ühe asja sain selgeks – õunte puhastamise ajaks tuleb Tupsu mujale komandeerida. Päris kahju, et ma last enne ja pärast üle ei kaalunud, teaks, kui suur see “loomulik kadu”oli.

Tainast ma selle mässamise järel enam segada ei viitsinud, kaks pakki “Juubeli” tordipulbrit sai poole liitri veega ära segatud ja pannile valatud. Õunatükid jäid kah just nii suured kui nad olid, ei hakanud väiksemaks lõikuma. Surusin nad enam-vähem taina sisse, suhkur ja kaneel peale ning ahju. Tuli alla ning tund aega küpsetamist. Pere sõi ja kiitis.
20
aug.
08

Edgaripäev meie pool

Meie peres on edgaripäeva tähistatud niikaua kui mina mäletan, ammu enne seda, kui Edgar Suurest ja tema kuningriigist keegi midagi üldse kuulnud oli. Polnud tänavunegi aasta mingi erand ja loodetavasti saab veel palju aastaid sel päeval kokku tulla ja pereringis pidutseda. Lippude lehvimine ja kenad kontserdid on muidugi boonus, aga 53. aasta järjest – see on saavutus, mida suuremal osal eestimaalastest ette näidata ei ole.

Oli tänagi mõnus istumine, olgugi et pool peret võrdlemisi loppis moega – lauluöö järelt jäi uni napiks. Ei pääsenud me üle ega ümber ka päevale nime andnud tegelasest (võrdlemisi iroonilises võtmes suhtutakse temasse meie pool), ega ka aastatetagusest sündmusest, mis nüüd lippude lehvitamist õigustavad, aga hoopis meeldivam oli enne laialiminekut üksmeelselt teleka ees istuda ja Gerd Kanteri autasustamist vaadata.

Nüüd aga hakkavad silmad vägisi kinni vajuma…
20
aug.
08

Laulmise öö

Rahvamatk Lauluväljakule – osaletud.
Kuus tundi seismist, laulmist, plaksutamist – tehtud.
Rongkäik Lauluväljakult linna – osaletud.
Hommikul kell pool neli ummikud Tallinna liikluses – nähtud.

Hea meel, et käidud sai, ausalt. Tupsu pidas ka kogu selle aja vapralt vastu.

Tõrvatilk meepotti – võimendus, mis osa laule müraks muutis. Ning suurelt ekraanilt laulusõnu poole väljaku peal enam lugeda ei näinud (sinisel taustal valge tekst). See, mis sobib koju telekasse, ei pruugi alati sobida suurele platsile.

Kümne aasta pärast siis jälle.
19
aug.
08

KULD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Gerd Kanter on PARIM!!!!!!!




Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

oktoober 2017
E T K N R L P
« dets.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031