Archive for the 'pühadus' Category

09
mai
08

Sümbolid pole lörtsida!

Jälle on käes see aeg aastast, kus linn on täis Georgi linte kandvaid kaasmaalasi ja autosid. Küll näeb neid hallipäiste vanakeste rinnas, küll noorte ja kenade tibide pluusidel ja jakirevääridel. Lasteaialastel vist siiski mitte. Kahtlane aga, kas paljud selle lindi kandjatest üldse teavad, mida see tegelikult tähendab?
Georgi rist oli Tsaari-Venemaa üks kõrgemaid sõjalisi autasusid. Seda anti ainult erilise vapruse eest. Risti kavalerid olid lugupeetud mehed ja päris kindlasti oli neil ka kergem hilisemas elus tšinovnikutega asju ajada. Üsna palju oli ka eestlasi, kes selle autasu pälvisid, üks nendest minu vanavanavanaisa. Tema sai risti Krimmi sõjas.
Kuid millega on silma paistnud need noored, kes täna lindiga eputasid? Millist sõnumit nad tahavad edastada? Tahes-tahtmata tajuvad eestlased seda vaenulikkuse kandjana. Vapruse sümbol on muudetud suurriikliku šovinismi, üleoleku, hoolimatuse ja jõhkruse sümboliks. Sellega antakse mõista, et ei hoolita maast, kus elatakse, rahvast, kes siin peremees on, keelest, mida siin maal räägitakse.
Mingi sümboli kasutamisel tuleb alati mõelda, mis on selle sisu, mida see tähendab kandjale ja mida teistele. Lihtsalt niisama ilu pärast lint rinda panna tähendab selle muutmist lihtlabaseks riideribaks. Sümbol, mille väärtus sedasi ära lörtsitakse, ei ole enam sümbol.
Advertisements
04
mai
08

Vana uus kirik

Ei ole just tavapärane, et kirikuõpetaja saab sünnipäevakingiks
kiriku.
Aga niisuguse kingituse just sai täna Nõmme Rahu koguduse
õpetaja Ove Sander.

Täna pühitseti Nõmmel, Õie ja Valdeku tänava nurgal sisse
Nõmme Lunastaja kirik. Tegelikult küll taaspühitseti,
sest see 76 aasta vanune kirju ajalooga hoone oligi algselt
kirikuks ehitatud.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni asus Petrogradist Eestisse
mitu tuhat sakslast. Küllaltki suur osa nendest tuli
Nõmmele. Kohe loodi ka Nõmme Saksa Lunastaja kogudus
ning hakati otsima kohta kiriku ehitamiseks. Sobiv plats leiti,
kui samal kohal olnud Nõmme Heakorra Seltsi maja hävis.
Esimesena ehitati pastoraat ning 1932 valmis väike ja armas
pühakoda.

Tegutseda sai kogudus seal vaid 7 aastat, siis kutsus
Saksamaa oma kodanikud ära. 1945. aastani kasutas
hoonet Paldiski kogudus oma abikirikuna, kuid siis
see natsionaliseeriti, kuna polnud inimesi ega kogudust,
kellele maja rendile anda. Algselt vahetusid omanikud,
kuid siis sai hoone oma valdusesse kõrvalasuv vene kool
ning rajas sinna tööõpetuse klassid. Pühakoda ehitati
tundmatuseni ümber, kõrge hoone poolitati massiivse
raudbetoonist vahelaega, originaalaknad suleti ning
raiuti esimesele ja teisele korrusele uued suured aknad.
Sisse toodi rasked metalli- ja puutöömasinad.

Ajad muutusid ning ühes sellega sai võimalikuks hoone
tagastamine esialgsetele omanikele, Nõmme Saksa ühingule.
Kuna nemad leidsid, et nendel kiriku taastamine võimalik
ja vajalik ei ole, algasid pikad läbirääkimised uue omaniku
leidmiseks. Nii saigi 2004 Nõmme Rahu kogudus endale ühe
räämas maja.

Kuid imesid sünnib ka tänapäeval. Leidus väga palju toetajaid
ja kaasalööjaid ning lühikese ajaga sai lobudikust uuesti kaunis
ja valgusküllane kirik. Betoonist vahelagi lammutati,
esialgsed aknad taastati. Põrand sai kauni kiviplaatidest
katte. Et akustika on seal hämmastavalt hea
ning Hollandist pärit orel asjatundjate poolt üliheaks hinnatud,
on Nõmmele lisandunud ka arvestatav kontserdipaik.

Pühitsemistalitus oli väikesele, 130 kohalisele kirikule omaselt
armas ja südamlik, palju tänusõnu öeldi kõigile kaasalööjatele
ja toetajatele. Kohal oli ka esimese õpetaja poeg
Paul-Gerhard Hoerschelmann, kes tervitas kõiki selges eesti keeles.

Click to view my photos

Jääme lootma, et Nõmme Lunastaja kirik saab uue Nõmme keskuse
südameks,
nagu soovis linnaosavanem Rainer Vakra

23
märts
08

Pühad igale eale

Tulevad kaks memme kirikust.
“Jaah,” ütleb üks teisele. “Kui ma alles laps olin, olid need mulle munadepühad. Nooruses kevadpühad, abielunaisena lihavõttepühad. Ja nüüd vanaduses alles usupühad.”

“Ja millal need siis ülestõusmispühadeks muutuvad?” küsib teine.

“No ega sinna enam palju aega pole, minu vanust arvestades,” vastab esimene ohates.
22
märts
08

Miks mune värvida?

Munade värvimine on lihavõttepühade üldine tava. Miks me aga seda teeme?

Üks vana legend räägib:

Kõndis kord naine munakorviga turu poole. Vastu tuli hulk inimesi, kes laulsid ja rõõmustasid. Kui naine neid imestunult vaatas, küsisid nad temalt: “Miks sina ei rõõmusta? Kas sa siis ei tea, et Jeesus, kes mõni päev tagasi risti löödi, on surnuist üles tõusnud?”

Naine vastas: “Mina seda ei usu! Kui see tõsi peaks olema, mingu need munad siin korvis punaseks!” Vaatas siis korvi ja munad olidki kõik punaseks värvunud!

Pildil olevad munad on Tupsu värvitud
21
märts
08

Pühade-eelne

Vaikne reede…

Vaatasin õues ringi – lumikellukesed on ära õitsenud, aga põõsaalused juba sinetavad siniliiliatest. Tagaaias on metsikud tulbid end lume alt pikalt välja sirutanud ja neid on hämmastavalt palju. Tihased lendavad söögimajakese vahet, säutsuvad. Rabarbarit saab peenralt varsti võtma minna.

Kevad on varane. Tavaliselt olen igal aastal pööripäeva paiku vahtramahla jooksma pannud, tänavu ei tule sellest midagi välja.

Blogimaailmaski on vaikus ja rahu. Kes mõtiskleb Suure Reede teemal, kes on kogunud rahvatarkusi, kes sekeldab niisama.

Ja poes oli mune küll kastide viisi, kuid ainult pruunid. Eks näis, mis värvide ja lakiga teha õnnestub.

Rahu südames…
10
märts
08

Pildid eilselt talituselt

imgp0035 Võta vastu see amet, mis sulle on usaldatud
imgp0037 Stoola kui ameti tunnusmärk

Eha Krafti ordinatsioon 9.03.2008

Piltide autor Ülle Reiman

10
märts
08

Lisa naisvaimulikele

Eile oli Püha Vaimu kirikus tavapärasest pidulikum teenistus. Peapiiskop Andres Põder ordineeris diakoniks koguduse noortetöötegija ja pühapäevakooli eestvedaja Eha Krafti. Assisteerisid koguduse õpetajad.

Oma kõnes ütles peapiiskop, et inimese ja Jumala arusaam maailma asjadest võivad olla kardinaalselt erinevad. Kui inimese jaoks on suur see, keda kõik kummardavad ja teenivad, siis Kristus ütleb: “Kes tahab olla suurim, olgu kõikide teenija.” Kes on siis tegelikult suur?

Diakon on koguduses õpetaja abiline, kes peaks jõudma sinna, kuhu õpetaja ise alati ei jõua. Lapsed, noored, vanad, haiged – need on tema tööpõld. Armastus, pikk meel, kannatlikkus, südamlikkus, lahkus – need on osa tema olemusest.

Väliselt eraldab diakonit õpetajast ka see, et kui õpetaja kannab stoolat sirgelt ees ja risti rinnal, siis diakonil on stoola põiki üle parema õla.

Praeguse seisuga on EELK-s 40 naisvaimulikku.

Pildil on Tallinna Püha Vaimu kiriku altar




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

november 2018
E T K N R L P
« dets.    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  
Advertisements