Archive for the 'raamat' Category

01
aug.
09

Mõni unistus võib isegi täituda :)

mitmesugust 029Nüüd on siis selge, miks naabrinaine mõni aeg tagasi mu raamaturiiuli sisu vastu ootamatult suurt huvi ilmutas 😀

Tänasel (eh, kalendri järgi juba eilsel 😛 ) kolme peaaegu Lõvi peol ulatati mulle siis uhke punane kingikott ja sees oli  — ah!!! —- Alexandre Dumas’ “Krahv Monte Cristo”!

Kunagi ammu, teismeliseeas, tahtsin seda raamatut meeletult saada. Sellele oli viiteid mitmel pool, seda tsiteeriti, aga raamatut ennast lugemata oli raske mõista, mida nende vihjetega öelda taheti.

Raamatukogudes seda polnud või oli pidevalt välja laenatud. Huvitav, kas nõuka-ajal seda üldse eesti keeles välja anti? Ema igatahes mäletas, et tema on seda kunagi lugenud veel gooti kirjas, seega mingit ennesõjaaegset väljaannet.

Mõned aastad hiljem ma selle raamatu läbi lugesin, aga soome keeles. Kust või kellelt selle lugeda sain, ei mäleta enam. Minu enda soomekeelsete raamatute hulgas seda pole…

Mõneks vihmaseks päevaks on nüüd tegemist —- ja ema meldis end juba lugemisjärjekorda 😀

Advertisements
04
nov.
08

Uus käsiraamat

Eelmisel nädalal ilmus trükist venekeelne „Omastehooldaja käsiraamat“, mis jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid, kuidas hooldamisega paremini hakkama saada – kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Samuti annab käsiraamat soovitusi, kuidas hooldajana mitte läbi põleda ning kuhu abi saamiseks pöörduda.

Enamikel juhtudel on omakseid hooldavad pered jäetud üksi, ilma nõustamise ja abita, kuid neile pandud koorem väga suur. Sageli tekib lähedase hooldamisvajadus äkitselt ning nii ei olda selleks valmis ega osata esialgu kusagilt ka abi paluda. Eaka, raskelt haige või raske puudega inimese hooldamine kestab päevast päeva ja kuust kuusse. Kui hooldaja peab vaid omal jõul ja ilma vähemagi kõrvalise abita toime tulema, võib tal ühel päeval jõud lihtsalt lõppeda ning siis vajab oma eluga toime tulekuks abi juba kaks inimest.

*Nii eesti- kui venekeelset „Omastehooldaja käsiraamatut“ on võimalik osta Inkotubadest, venekeelse raamatu hind on 35 krooni.

*Inkotubade aadressid ja lahtioleku ajad leiate: www.kuivaks.ee
Raamat valmis MTÜ Inkotuba ja Sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni koostöös.
27
aug.
08

Ligimene

on Juhan Nurme elulooraamatu pealkiri ja seda raamatut esitleti täna Tallinna Puuetega Inimeste Kojas.

Juhan, oma vanemate kauaoodatud poeg ja loodetav suure talu pärija, jäi arstide lohakuse tõttu 18-aastaselt ratastooli ning raamatus kirjeldabki ta oma tollaseid ja hilisemaid läbielamisi vapustava siiruse ja avameelsusega. Ise ütles ta, et tegelikult on kirjutamine aega võtnud 50 aastat ning tundub, et seda on kirjutanud mitu eri inimest, kuigi on tegu ühe ja sama Juhaniga erinevatel eluetappidel.

Igapäevaelus tuntakse Juhanit kui tublit invasportlast, samuti laheda kaaslasena, alati naeratavana, killuviskajana. Raamatus avab ta ka oma varjatumat poolt, mis ei olegi nii naerusuine. Mõne meelest on see kohati lausa depressiivne. aga eks elu ongi selline – tõusude ja mõõnadega, kuid siiski elamist väärt.

Eesti invaspordiliidu esinaine Signe Falkenberg andis Juhanile üle diplomi ja kuldmedali raamatu eest ning arvas, et see raamat saab olema hea kingitus tublidele invasportlastele.

Raamatu andis välja kirjastus Varrak, toimetas Krista Kaer.
11
aug.
08

Kas häbi ka on?

Ausõna, ei ole!

Ma ei põe juba ammu sellepärast, mida keegi arvab minu raamatumaitsest või sellest, mida ma telekast vaatan. Ning ei leia, et oleksin kohustatud vaimustunult kaasa õhkama, kui kõik minu ümber mingit asja taevani kiidavad, aga mulle see millegipärast ei meeldi.

Üks, mis sageli teisi imestama paneb, on minu huvi John Grishami vastu. “Isepäine vandekogu” ja teised advokaadiraamatud – minu meelest superlugemine. Mõned tema raamatutest on mul veel puudu, aga küll nad mu riiulis olema saavad.

Üldse olen ma suur krimikirjanduse fänn. Miss Marple, Hercule Poirot, Nero Wolfe, Archie Goodwin, Perry Mason ja teised – huvitav on jälgida, kuidas nad mõtlevad, pisiasjadest järeldusi teevad ja lõpuks lahenduseni jõuavad. Vahel arvan lõpu enne ära, vahel mitte.

Naistekate vastu pole mul ka mitte kõige vähematki. Tegelikult on neis ju elu ise oma mitmekesisuses. Lugege kasvõi Maeve Binhcyt – selliseid karaktereid võite oma naabruskonnas iga päev kohata.

Samas jätab mind kaunikesti külmaks suur osa kaasaegsest eesti kirjandusest. Olen pisteliselt lugenud Kenderit, Kõusaart, Õnnepalu, aga ei puuduta eriti. Ilmselt pole me samal lainel.

Teleka vaatamist olen kõvasti kokku tõmmanud, aga kui sealt tuleb sari CSI või mõni selle kloon, tahan kindlasti seda näha. Huvitav oli ka nüüdseks lõppenud sari Kondid, samas suure osa tutvuskonna fännatud Lost erilist muljet ei jätnud. Ning suurtest filmidest olen alati nõus vaatama nn. katastroofifilme, eelkõige sellepärast, et niisugustes olukordades tulevad välja inimeste varjatuimadki iseloomuomadused.

Julgen tunnistada ka, et ma ei jälgi uudiseid rida-realt, isegi praeguses ärevas olukorras mitte. Mulle on olulisem üldpilt kätte saada kui viimast kui üht üksikasja teada. Olen Gruusias käinud ja Abhaasias ka. Mulle meeldis Suhhumi kohutavalt, aga sellisena seda enam olemas ei ole. Kelle süül? Ühest vastust on vist võimatu anda…
06
aug.
08

Eestlane olla…

… ja eesti kirjandust mitte tunda on vist vähe piinlik. Kui juba loetud raamatute meenutamiseks läks, korjasin siit üles ühe nimekirja, viskasin mitte-eestlaslikud loetelust välja ja pisut täiendasin. Nagu kõik nimekirjad, on seegi subjektiivne, aga mingisuguse kaalu peaks andma see, et vähemalt alguseots on koostatud eestlaste endi hääletustulemuste põhjal.

Ning reeglid ikka samad, on ju?

1. A.H. Tammsaare “Tõde ja õigus”
2. Oskar Luts “Kevade”
3. Friedrich Reinhold Kreutzwald “Kalevipoeg”
4. Juhan Smuul “Muhu monoloogid”
5. Eduard Vilde “Mahtra sõda”
6. Eduard Bornhöhe “Tasuja”
7. Albert Kivikas “Nimed marmortahvlil”
8. Jaan Kross “Kolme katku vahel”
9. Eesti Entsüklopeedia
10. August Gailit “Toomas Nipernaadi”
11. Lydia Koidula “Kogutud luuletused”
12. Friedrich Reinhold Kreutzwald “Eesti rahva ennemuistsed jutud”
13. Jaan Kross “Keisri hull”
14. Friedebert Tuglas “Väike Illimar”
15. Jaan Kross “Wikmani poisid”
16. Hando Runnel “Punaste õhtute purpur”
17. Aabits
18. Juhan Liiv “Luuletused”
19. Eno Raud “Naksitrallid”
20. Lennart Meri “Hõbevalge”
21. Anton Hansen Tammsaare “Põrgupõhja uus Vanapagan”
22. August Kitzberg “Libahunt”
23. Marie Under “Sonetid”
24. Gustav Suits “Elu tuli”
25. Anton Hansen Tammsaare “Kõrboja peremees”
26. Juhan Viiding “Ma olin Jüri Üdi”
27. Eno Raud “Sipsik”
28. Karl Ristikivi “Hingede öö”
29. Jaan Kross “Kallid kaasteelised”
30. Silvia Rannamaa “Kadri. Kasuema”
31. Eduard Vilde “Pisuhänd”
32. Viivi Luik “Seitsmes rahukevad”
33. Betti Alver “Tähetund”
34. Oskar Luts “Suvi”
35. Betti Alver “Luuletused ja poeemid”
36. Enn Kippel “Meelis”
37. Aadu Hint “Tuuline rand”
38. Carl Robert Jakobson “Kooli lugemise raamat”
39. Raimond Kaugver “Nelikümmend küünalt”
40. Mait Metsanurk “Ümera jõel”
41. Anton Hansen Tammsaare “Elu ja armastus”
42. Karl Ristikivi “Lohe hambad”
43. Jaan Kaplinski “Tule tagasi helmemänd”
44. Oskar Luts “Nukitsamees”
45. Emil Tode “Piiririik”
46. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
47. Nikolai Baturin “Karu süda”*
48. Heino Kiik “Tondiöömaja”
49. Lydia Koidula “Säärane mulk”
50. Karl Eduard Sööt “Kogutud luuletused”
51. Artur Alliksaar “Olematus võiks ju ka olemata olla”
52. Carl Robert Jakobson “Kolm isamaa kõnet”
53. August Kitzberg “Kauka jumal”
54. Jaan Kross “Paigallend”
55. Mati Unt “Sügisball”
56. Mats Traat “Tants aurukatla ümber”
57. Marie Under “Mureliku suuga”
58. Kaur Kender “Yuppiejumal”
59. Uku Masing “Pessimismi põhjendus”*
60. Lennart Meri “Hõbevalgem”
61. Karl Ristikivi “Rohtaed”
62. Juhan Smuul “Polkovniku lesk”
63. Mati Unt “Hüvasti, kollane kass”
64. Eduard Vilde “Külmale maale”
65. “Eesti rahva kannatuste aasta” *
66. Eduard Bornhöhe “Ajaloolised jutustused”
67. August Gailit “Karge meri” *
68. Eduard Laaman “Eesti iseseisvuse sünd” *
69. August Mälk “Õitsev meri”
70. Veera Saar “Ukuaru”
71. Paul-Eerik Rummo “Lumevalgus … lumepimedus”
72. Marta Sillaots “Trips, Traps ja Trull”
73. Aimeé Beekman Väikesed inimesed
74.August Gailit “Ekke Moor”
75. Anton Hansen Tammsaare “Juudit”
76. Matthias Johann Eisen “Esivanemate varandus”
77. August Jakobson “Vaeste-Patuste alev”
78. Mihkel Kampmaa “Eesti kirjanduseloo peajooned”
79. Andrus Kivirähk “Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed” *
80. Andrus Kivirähk “Rehepapp ehk November”
81. Egon Rannet Kivid ja leib*
82. Juhan Smuul Jäine raamat
83. Juhan Peegel “Ma langesin esimesel sõjasuvel”
84. Oskar Luts “Sügis”
85. Ellen Niit “Pille-Riini lood”
86. Hugo Raudsepp “Mikumärdi”
87. Karl Ristikivi “Õige mehe koda”
88. Andres Saal “Aita. Leili. Vambola”
89. Eno Raud “Naksitrallid”
90. Herman Sergo “Näkimadalad”
91. Jaan Kaplinski “Isale”
92. Friedebert Tuglas “Kriitika”
93. Albert Uustulnd “Tuulte tallermaa”
94. Tõnu Õnnepalu “Flandria päevik”
95. Arved Viirlaid “Ristideta hauad”
96. Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”
97. Henrik Visnapuu “Amores”
98. Eesti rahva elulood*
99. Läti Hendriku Liivimaa kroonika
100. Silver Anniko “Rusikad”

Nii see kord nende loeteludega on – kunagi ei saa kokku kõikidele ühtviisi meeldivat ning alati avastab keegi, et midagi väga olulist on välja jäänud. Kirjandusega on eriti nii – kogu aeg tuleb uut ja huvitavat peale, pole võimalik ette ennustada, millest saab klassika ja mis unustatakse peagi.

06
aug.
08

Idanaabri raamatud kah

Minu põlvkond pole muidugi saanud keskkooligi ilma idanaabri kirjanduseta lõpetada. Seepärast korjasin Urbaanikalt ka selle (täiendatud, aga Ramloffi algupära) meemi üles.

Reeglid ikka samad: loetud paksuks, osaliselt loetud kursiivi, meeldinud roheliseks, mittemeeldinud punaseks ja plaanisolevatele tärn taha.

1. Fonvizin “Äbarik”
2. Krõlov “Valmid”
3. Gribojedov “Häda mõistuse pärast”
4. Puškin “Jevgeni Onegin”
5. Puškin “Luuletused”
6. Puškin “Näidendid”
7. Lermontov “Meie aja kangelane”
8. Gogol “Surnud hinged”
9. Gogol “Õhtud külas Dikanka lähedal”
10. Turgenev “Isad ja pojad”
11. Turgenev “Aadlipesa”

12. Turgenev “Küti kirjad”
13. Gontšarov “Oblomov”
14. Gontšarov “Järsak”
15. A.Ostrovski “Kaasavaratu”
16. A.Ostrovski “Äike”
17. Nekrassov “Luuletused”
18. Dostojevski “Idioot”
19. Dostojevski “Kuritöö ja karistus”
20. Dostojevski “Vennad Karamazovid”
21. Dostojevski “Sortsid” (uues tõlkes “Kurjad vaimud)
22. Saltõkov-Šedrin “Härrased Golovljovid”
23. Leskov “Mstenski maakonna leedi Mcbeth”
24. L. Tolstoi “Sõda ja rahu”
25. L. Tolstoi “Anna Karenina”
26. Tšehhov “Kajakas”
27. Tšehhov “Kolm õde”
28. Tšehhov “Onu Vanja”
29. Tšehhov “Novellid ja jutustused” ***
30. Gorki “Ema”
31. Gorki “Põhjas”
32. Gorki “Klim Samgini elu”
33. Bulgakov “Meister ja Margarita”
34. Bulgakov “Koera süda”
35. Bulgakov “Valge kaardivägi”
36. Majakovski “Luuletused”
37. Jessenin “Luuletused”
38. Anna Ahmatova “Luuletused”
39. Boris Pasternak “Doktor Živago”
40. Nabokov “Lolita”
41. Bunin “Hämarad alleed”
42. Aleksandr Blok “Luuletused ja poeemid”
43. Grin “Punased purjed”
44. Grin “Lainetel tõttaja”
45. Grin “Sädelev maailm”
46. A. Tolstoi “Kannatuste rada”
47. A. Tolstoi “Peeter Esimene”
48. A Tolstoi “Insener Garini hüperboloid”
49. A. Tolstoi “Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused”
50. Sologub “Saadanasigidik”
51. Šolohhov “Vaikne Don”
52. Šolohhov “Ülesküntud uudismaa”
53. Fadejev “Noor kaardivägi”
54. N. Ostrovski “Kuidas karastus teras”
55. Solženitsõn “Gulagi arhipelaag”
56. Leonid Andrejev “Saatana päevik”
57. Juri Trifonov “Kannatamatus”
58. Strugatskid “Purpurpunaste pilvede maa”
59. Strugatskid “Hukkunud alpinisti hotell”
60. Viktor Pelevin “Tšapajev ja Pustota”
61. Viktor Pelevin “Generatsioon P” ja “Omon Ra” (välja antud ühe raamatuna)
62. Akunin “Azazel”
63. Akunin “Türgi gambiit”
64. Tšehhov “Kirsiaed”
65. Jerofejev “Moskva-Petuški”
66. Jerofejev “Psühhopaadi märkmed”
67. Fedin “Vennad”
68. Gaidar “Timur ja tema meeskond”
69. Nossov „Totu Kuul
70. Obrutšev „Sannikovi maa“
71. Viktor Pelevin “Arvud”
72. Strugatskid “Miljard aastat enne maailmalõppu”
+
73.Gladkov Energia

74.Leonov Vene mets

75.Makarenko Pedagoogiline poeem

76.Makarenko Lipud tornidel

77.Tvardovski Kaugused kauguste taga

Lisada oleks võinud ju Lenini teosed ja Brežnevi Väikese maa, omamoodi ulmekirjandus seegi. Kaasaegsemat vene kirjandust on vähe ette jäänud, tuleb seda viga kähku parandama hakata.

Edit: Eesti kirjanduse jaoks leidsin ühest blogist ka hea põhja, aga sealt tuleb üleliigsed asjad välja visata ja veidi täiendada. Natuke kulub selleks nikerdamiseks aega.

06
aug.
08

Nina raamatus?

Blogosfääris ringlevad raamatumeemid on ikka väga populaarsed, nüüd on neid isegi mitu. Eks see omamoodi näitaja ole – polegi meie rahvas veel netisügavustesse ära uppunud. Aga päris paljud meemis osalejad kurdavad ka, et paljusid nende lemmikraamatuid seal polegi. Ei saagi olla, nimekirjad on koostatud üsna omapäraste valikukriteeriumide põhjal.

Aga lugemisharjumus tuleb ikkagi lapsepõlvest. Esimesed raamatud määravad, kas ka edaspidi neid kätte võtta tahetakse või on kogemus nii hirmutav, et tulevikus eelistatakse kõike muud teha. Mingi mõju on muidugi ka kooli kohustusliku kirjanduse valikul. Mulle endale tundub, et see on aegade jooksul paremaks läinud. Loomulikult peavad alles jääma teatud klassikud, aga nende varal tänapäeval vist suurt lugemisharjumust ei teki.

Kuid millised raamatud lapsepõlvest siiski meelde on jäänud? Igaüks võiks kirja panna 10 lasteraamatut, mida lugenud on, koos väikese kommentaariga.

Minu 10 on siin:

1.V.Beekman Aatomik Esimene lasteraamat, mis mulle kingiti ja mida üldse mäletan.

2.E.Niit Pille-Riini lood Neid sai koolis lavastatud ja ette kantud.

3.O.Luts Kevade Surematu klassika. Oli küll kooli kohustusliku kirjanduse loetelus, aga tasus lugemist kah. Südamlik ja armas, parajalt huumorit ning endiste aegade hõngu.

4.A.Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist Esimene Lindgreni raamatutest, mis minuni jõudis. See ja kõik järgnevad on lausa kapsaks loetud ning varsti hakkab neid lugema juba kolmas põlvkond. Loodetavasti saavad ka nemad sealt elamusi. Lindgren kirjutab ka väga tõsistest asjadest lapsele sobiva vaatenurga alt, pehme huumori ja suure südamesoojusega.

5.E.Raud Sipsik Mina kasvasin ajal, mil isetehtud mänguasjad olid veel väärtus omaette, neil oli hing, mida paljudel praegustel mänguasjadel paraku enam pole. Lisaks veel süvenemine lapse fantaasiamaailma, selle toetamine.

6.Sari Seiklusjutte maalt ja merelt Sobib lugeda igas vanuses, aga lapse ja nooruki fantaasiamaailma toidab vist kõige rohkem.

7.A.Gaidar Jutustused Oma ajastu märkidega, aga sisu tegelikult täiesti ajatu.

8.S.Rannamaa Kadri Kommentaare vist pole vaja.

9.Ottokar Domma lood Naerda igatahes sai kõvasti.

10.A.Bruštein Tee viib kaugusse… Liigutav jutustus juudiperekonna elust Tsaari-Venemaa provintsilinnas.

Raamatuid võiks ju veel ja veel siia loetellu panna, kodus on neid rohkem kui üks riiulitäis Aga kuna sai 10 lubatud, olgu siis nii. Eks igaüks või lisada oma eelistusi (jutt käib ikka lasteraamatutest, eks ole).

Nimeliselt edasi ei saada, aga üleskorjamiseks on vaba voli.



Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

oktoober 2017
E T K N R L P
« dets.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031