Archive for the 'ropp ja karvane' Category

28
nov.
09

üks koolimälestus

Kui blogipuu esilehte vaatasin, oli see täidetud paari blogi mitmekümne postitusega. Mõnel vist pole kallil laupäeval midagi teha 🙂

Aga üks teatud blogi, mida viisakas seltskonnas ei mainita, torkas silma postituse pealkirjaga, selles nimelt oli mainitud nimi Ago Herbst. Meie klassi rahvas pahvatab seda nime kuuldes alati homeeriliselt naerma, lihtsalt on üks selline lugu temaga seoses kõigile meelde jäänud.

Ta oli küllaltki noor mees, kui tuli meie kooli inglise keele õpetajaks. Tunniandjana täitsa normaalne, mingeid erilisi jamasid kellelgi temaga polnud. Aga pubekad on ju mihklid õpside kiusamiseks üht-teist välja mõtlema. Ega meiegi mingid erandid polnud.

Kord pandi siis enne inglise keele tundi õpetaja toolile märg kriiditükk. Herbst tuli, tervitas ja istus nagu tavaliselt. Tund kulges oma rada, aga kui õps klassist lahkus, oli tumedatel ülikonnapükstel väga konkreetses kohas valge plekk. Nii ta trepist alla jalutama hakkas.

Kõrvalklassi rahvas märkas, hakkasid itsitama, aga ega siis õps millestki aru saanud. Tema õnneks tuli ka kõrvaltklassist õpetajanna, olukorda märganud, sosistas ta Herbstile vaikselt kõrva, mis lugu on. Edasi jalutas Herbst raamatuga delikaatset kohta varjates ning edaspidi meie klassis kunagi enne ei istunud, kui oli tooli ja laua üle kontrollinud 😀

Advertisements
19
veebr.
09

Siga kah ei söö

Või mine tea, äkki siga just sööbki seda suppi, mis Tallinna raad täna kokku keetis.

Mina ei tea nüüd tõepoolest, mis keeles vanduma hakata, serbohorvaadi, araabia või hoopis heebrea? Ega sellest suuremat kasu pole, tuleb hakata kodanikuallumatuse korras tegutsema ja lüüa punti kõigi nendega, kes tahavad hea seista Nõmme iseseisvumise taastamise eest.

Ja kui see ükskord tõeks saab, siis seakarja linna valitsema ei lase. Ning teised linnaosad võiksid kah mõelda Suur-Tallinna lammutamise peale.

17
veebr.
09

Tööliste liigitus

Vanadest kaustikutest leiab vahel üht-teist huvitavat ja kuigi alljärgnev praeguses olukorras liigitub musta huumori valdkonda, olgu see siiski ära toodud.

Noor mees   –   juhutööline

Abielumees   –   sunnitööline

Armuke   –    oskustööline

Vana mees   –   käsitööline

05
veebr.
09

Päevakajaline anekdoot

Väike poiss läheb isa juurde ja pärib: “Issi, issi, mis asi on poliitika?”
Isa mõtleb natuke ja ütleb: “No ma proovin seletada. Mina olen peres
leivateenija – kutsugem mind Kapitalismiks. Ema hoolitseb raha-asjade
eest, tema on Valitsus. Kuna meie töötame sinu heaks, oled sina rahvas.
Lapsehoidja on Töölisklass ja sinu väikevend on Tulevik! Mõtle nüüd selle
üle natuke järele.”

Lähebki poiss voodisse ja hakkab järele mõtlema.
Öösel hakkab aga väikevend nutma ja poiss tõuseb üles.
Ta läheb uurima, ja näeb, et väikevend on mähkmed täis lasknud! Suundub
siis isa-ema tuppa, et neid äratada – ema magab sügavalt ja poiss ei tihka
teda äratada. Isa on hoopis kadunud.
Jääb veel üle lapsehoidja – tolle uks on aga lukus. Piilub poiss
lukuaugust ja näeb isa lapsehoidjat kargamas.
Lõpuks annab ta alla ja läheb magama tagasi.

Hommikul ütleb ta isale: “Issi, ma arvan et tean nüüd, mis poliitika on.”
“No räägi, räägi,” julgustab isa poissi.
Poiss: “Sel ajal kui Kapitalism Töölisklassile taha keerab, Valitsus magab, Rahvast eiratakse ja Tulevik on suure sita sees!”

06
jaan.
09

Fekalistisaaga lõpp

Mõni asi lõppeb vahel hästi ka. Kuigi tekkis juba tunne, et varsti upume s*ta sisse ära 😛

Esiteks andis naabrinaine mulle vale telefoninumbri, ei olnud tema reklaamitud sibitoomas, oli hoopis sama tegija, kes mul viimasel korral hätta jäi. Sellepärast ma kohe teda kätte ei saanudki, pidas kah pühi.

Eile lõpuks võttis toru ning tal tuli isegi meelde, millisest kohast jutt. Lubas täna siiski vaatama tulla. Tuligi. Seekord ei hakanud virisema ega midagi, solgutas veega ja loputas mitu korda ning põhimõtteliselt sai korda. Natuke vett jättis kaevu põhja, et järgmine kord kergem oleks.

Vahepeal juhtus üks ektsess ka muidugi, ega ilma saa.

Nimelt oli osa voolikust sõiduteel ning üks läikiv must auto kihutas sellest kiirust vähendamata üle. Muljus vooliku lömmi kahest kohast pealegi.

Fekalist kirjutas numbri üles ning helistas kohe kuhugi, tõenäoliselt politseisse. Tükk aega rääkis.

No ja loomulikult läks voolik sealt muljutud kohast vahepeal umbe. Mees kloppis seda ja trampis otsas, sai ikka lahti.

Aga meil nüüd üks mure vähem, selleks korraks…

03
jaan.
09

Fekalist, uu!

Fekalist pidi olema meie tänase päeva märksõna.

Elan nimelt nii vanas majas, et seal on kuivkemmerg (asi, mida nooremad inimesed vist ainult filmides näinud on). Häda on selles, et aeg-ajalt saab selle lampkast loomulikult paksemat ja vedelamat ollust täis ning siis tuleb tellida suur voolikutega paakauto kullakoormat ära vedama.

Aastaid oli meil üks kindel fekalist, vene mees Vanja. Sõitis kohale, pusis mis ta pusis, aga töö oli tehtud korralikult. Paraku tema enam seda tööd ei tee.

Suvel oli siis järjekordselt lampkast täis. Paari fekalisti telefoninumbrid leidsin Nõmme lehest. Helistasin esimesele. Tuli kohale, ajas vooliku sisse ja hakkas tõmbama. Ei midagi, heal juhul sai paar ämbritäit kätte. Hädaldas, et nii kuiv ja tema masinal võimu vähe, voolikud ka na peenevõitu, ei saa. Sõitis minema.

Helistasin siis teisele. Too kinnitas, et tal on väga hea masin ja korralikud voolikud, kindlasti saab hakkama. Tuli, vaatas, proovis. Algul tundus, et saabki korda. Tutkit, vara rõõmustasime. Voolik hakkas hüppama nagu ahvi saba ja läks lõpuks umbe. Peksis mees voolikut jalaga, raputas ja sakutas, aga ei midagi. Pool kasti vist oli ära tõmmanud.

Uuris mees igatepidi, lõpuks küsis, et mis paberit meie vetsus ometi kasutame. See hea pehme vetsupaber pidigi kurja juur olema – imab kõik vedela sisse ja paisub ning lõpuks klimbistub ära. Lõi käega ning sõitis minema, isegi raha ei tahtnud.

No pool lampkasti oli ikkagi tühi, nii et naabrite juurde vetsu ei pidanud minema 😛

Mõtlesin, et kui nüüd jälle täis saab, ei jää vist muud üle, kui survepesuriga masin kutsuda, kuid neid nii lihtsalt ei saa – neil nimelt on keelatud eraisikute teenindamine, survepesur kasutab puhast joogivett.  Enne sõitis üks tuttav niisugusega, kuid temagi on silmapiirilt kadunud.

Võib ju öelda, et siis tuleb villkopaga suurem sodi välja tõsta, milles küsimus. Aga siin see jama ongi. Kunagi aastat kolmkümmend või rohkem tagasi ulatus lampkast kenasti poolenisti maja alt välja, luuk oli peal ja selline asi täitsa võimalik. Siis aga tehti väikesed ümberehitused, seina nihutati pool meetrit ning jäeti ainult väike auk, millest voolik sisse mahub. Minu märkusi ei pidanud ‘ehitusmeister’ miskiks.

Aga praegu on jälle kast täis. Mõtlesin tükimat aega, kust nüüd abi saada, seda viimati käinud fekalisti ei julge hästi kutsudagi. Eile õhtul sain naabrite juures olnud sibil sabast kinni. Õhtut pidas hiliseks juba, lubas tulla täna pärast lõunat.

Keda pole, seda pole… Telefon on kah välja lülitatud. Eks hakkan homme jälle helistama…

29
dets.
08

Torujüri päev

Mida sa hing teed kui kraanikausist vesi enam alla joosta ei taha?

Kõigepealt võtad pumba ja pumpad natuke. Veidi musta sodi tõuseb kraanikaussi, koristad selle ära, aga vett jooksma ikka ei saa.

Siis lähed tood poest pudeli Torusiili, kallad selle kraanikaussi, lased mõnda aega seista, nagu õpetusel kirjas, seejärel valad peale paar kannutäit keeva vett. Ei midagi.

Lõpuks vihastad, kirud maapõhja kõik majas pesitsevad meesterahvad, kes oma habemeajamisvee kraanikaussi on kallanud, ning samuti kassid, kes kraanist juua armastavad, võtad trossi ja hakkad torkima.

Nagu arvata oligi, tuleb iga torkimisega trossi otsas kaasa karvatuustakas. Korjad aga järjest need ära ja torgid edasi. Umbes tunni pärast tunned, et polegi enam takistust ees. Proovid – jah, nüüd läheb vesi ilusti läbi. Viid trossi ära, nühid käed sopast puhtaks ning küürid ära kraanikausi ja selle esise põranda, kapiustest rääkimata.

Järgmise korrani…




Lehed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

oktoober 2017
E T K N R L P
« dets.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031