Archive for the 'Türisalu pank' Category

05
märts
11

mina, suurvõlgnik

Postkastis ümbrik. Saatjaks Tele2. Sisu: tuletame meelde, et Teil on tasumata sideteenuste arve summas 40€, palume kohe tasuda, muidu (järgneb tavapärane blablablaa viivistest ja inkassost jne). Ei mingeid arvenumbreid ega teenuste kirjeldusi…

 

???????????????????????????????????????

Pole selle firmaga pistmist, noh… Ja summa ka selline, et me peres kokku ka ei suuda kuu ajaga sellist arvet tekitada. Igasugused mõtted tulid pähe. Aga õnneks oli kirja lõppu lisatud ka klienditeenuse number, millele siis helistasin. Kusjuures see number loomulikult pole tasuta…

Automaatvastaja: kui soovite eestikeelset teenindust, vajutage klahvile 1

Järgmine soovitus, seekord sobis mulle klahv 2

Jälle loeb rea probleeme üles, minule sobis alles klahv 5

Lõpuks ometi elava inimese hääl. rääkisin probleemi ära, tema klõbistas enda poolel arvutiklahve ja vaat mis välja tuli – arve pärit aastast 2005, lauatelefoni eest (kuskilt mälusopist hakkas välja kerima, et jah, oli kunagi selline asjandus majapidamises), aga summa kuidagi kahe silma vahele jäänud, pealegi nii väike, et inkassoks poleks niikuinii läinud. Aga vaat euro tulek viskas kõik sellised ripakil asjad ette.

Mina: mis väike see 40€ on? Tema: Ei-ei, sent vähem kui 4€ peab olema!

Lõpuks jõudsime järeldusele, et kui me omal ajal lepingu lõpetasime, jäi ühel või teisel see arveke kahe silma vahele (enda kohta ma seda hästi ei usu, sest Elioniga ma kaklesin veel kõvasti tollal – too üritas ju viimast mahla sidrunist välja pressida), aga noh, see 4€ mind ei tapa.

Noortega leidsime, et rikas firma oli krooniajal, kui oma raha nii kaua taga ei otsinud. Euro aga pigistab kõri kinni ja nüüd tuleb viimane kui sent üles korjata.

Sellegipoolest on alati targem üle kontrollida, et kogemata kombel kümme korda suuremat summat ei maksa – ega tagasisaamine enam nii lihtne pole…

 

Advertisements
13
okt.
10

freelanceri “rõõmud”

Praegu on kange tahtmine üks firma või õigemini fond kogu täiega seebiks keeta….

Kuna mu põhitöökoht raatsib just nii ja nii palju palka maksta, et leiva lauale saaks, tuleb sinna peale võid mujalt teenida… Et ma aga töö spetsiifikast lähtudes igapäevast kellast kellani istumise tööd juurde võtta ei saa, tulebki freelancerina tegutseda, õnneks mitmes mõttes suht sarnasel tegevusalal.

On mul juba mitu aastat kindel klient kah. Tööd on temaga õppeperioodil, suvel mitte. Palka ei pea ta õnneks omast taskust maksma, selleks on olemas üks väga eriline fond, SA Primus Archimedes nimelt, kelle kaudu erivajadustega üliõpilased lisakulude katteks stipendiumi saavad.

Eelmisel õppeaastal toimis süsteem väga hästi – kindlaks kuupäevaks kanti raha poisi arvele ja tema siis mulle vastavalt tundide arvule. Ei saanud nuriseda, õnnestus suvekuudeks kah varu koguda.

Sellel aastal aga tekkis tõrge. Taotluse saatis poiss õigel ajal, saadi kätte ka ja kinnitati, aga esimene asi – summa tunduvalt väiksem kui küsitud. Öeldi, et lähtutakse eelmise semestri kuludest. Nojah, aga need paraku pole võrreldavad, kuna eelmisel semestril tegi poiss oma bakatööd ja minu abi oli vähem vaja, nüüd aga on esimene semester magistriõppes ja tunnid juba praegu lõhki. Seega lisataotlus läheb teele, ma ei saa endale paraku nii suurt heategevust lubada ja mu töö ikka maksab kah midagi.

Teiseks aga juhtus nii, et kuigi rahad peaksid kohal olema kuu algul, nagu lepingus, pole tänaseni laekunud sentigi. Pidid olema fondil mingid administratiivsed põhjused venitamiseks…

Nojah, aga minu suvised varud said loomulikult otsa ning oma kohustused olen ma ajatanud just laekumiste korrapära arvestades. Ega pank küsi, kas raha tulnud või mitte, tema tahab omal päeval oma osa saada.

Kui keegi nüüd ütleb, et (nagu meie panga- ja muud “spetsialistid”) inimesel peab ikka kuu aja palk mustadeks päevadeks olema varuks, siis olgu öeldud et oli ja läks suures osas õppemaksuks nagu plaanitud. Kes seda pidi arvama, et üks eurorahadel elav asutus poolteise kuuga oma kohustusi täidetud ei saa 😦 Ja üldse tekib mul küsimus, millised need administratiivsed põhjused on?

Hea küll, minul on see kõrvaltegevus ja päris leivata ma veel pole, aga mida peavad tegema need mu kolleegid, kellel see põhitööks on? Ja mina ka päris kuiva koorukest närida ei taha!

04
aug.
09

Kaitstud: täpe

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

01
apr.
09

Nõme otsus

Mitte niiväga sellepärast, et Prisma Säästukaardi ära kaotab, kui just sellepärast, et soomlased oma S-etukorttiga edasi võivad käia.

Kui poeketi juhtkond leiab, et Eestis eestlasest klient on vähemväärtuslik kui soomlased, siis ilmselt tuleb poodi vahetada. Pealegi on Selveris hinnad tublisti alla läinud ja kodule lähemal on ka.

31
märts
09

Töötukassa juhtkond piiblikooli!

Söömaklubis oli pikalt juttu, miks meie töötukassa on hädas, kuigi oleks võinud headel aastatel palju suurema reservi koguda. Siis oli rääkijaid palju ja mina maadlesin vahepeal tehniliste probleemidega, ei tulnud meelde üht õpetlikku lugu rääkida.

Aga Piiblist leiab selle kohta väga asjaliku loo, mida oleks tulnud teha. Kurb, et seda raamatut eriti ei tunta või ei tahetagi tunda.

Lugu ise räägib Joosepist, kes Egiptusesse orjaks oli müüdud. Seal aga sai ta ruttu kuulsaks unenägude seletajana. /1 Ms 41/

Kord nägi vaarao  imelikku und, millest ta ise kuidagi aru ei saanud. Nimelt olid seal algul seitse rammusat lehma, siis aga tulid seitse lahjat ning sõid need rammusad ära.

Joosep seletas, et rammusad lehmad on head vilja-aastad, lahjad aga ikalduseaastad. Heade aastate saagi ülejääk tuleb salve koguda, et ikaldusaastatel midagi süüa oleks.

Sellise targa nõu eest sai Joosep vabaduse ja kõrge ametikoha vaarao õukonnas. Nii nagu unenägu ennustas, nii läkski – seitsme hea vilja-aasta järel tuli ikaldus. Egiptuses aga nälga ei olnud, vilja jätkus teistelegi müümiseks.

Oleks meie valitsus ka kuulda võtnud ennustusi, et head ajad ei saa lõpmatuseni kesta ning varunud suuremad reservid siis, kui see veel võimalik oli, poleks praegu töötukassal näpud põhjas.

15
märts
09

Kuhu raha kaob?

Täna käib asjalik arutelu, kas oleks võimalik toidu pealt kokku hoida ja kuidas seda nii teha, et pere nälga ei jääks ning kõik toiduga ka rahul oleksid.

Mina käisin kah poes ning arve oli veidi üle 300 krooni. Peab aga märkima, et tegu polnud päris tavapärase nädalalõpu toiduretkega, mõned asjad tänasest poekotist ei kuulu kindlasti igapäevamenüüsse ja mõned asjad jälle on mõeldud pikemaajaliseks tarbimiseks.

Meid istub iga päev lauas neli täiskasvanut, üks mudilane (kes sööb päris korralikult) ning lisaks tahavad süüa saada ka koer ja kolm   kassi.

Olen praegu mõnevõrra sundolukorras, sest meil pole turgu enne kevadet, ainuke pood lähikonnas on Comarket, mille hinnad ei ole sugugi mitte kõige soodsamad. Nädalalõpu sooduspakkumised on tavaliselt sellised asjad, mida ei kipu ostma siis kah kui peale makstaks.

Autot ka peres pole, et läheks kuskile suuremasse ja odavamasse poodi ning veaks sealt korraga nädala varu koju, bussiga ja käe otsas tassides ei taha sellist asja eriti ette võtta.

Aga ikkagi…

Meie poes lahtist lihakraami praktiliselt ei müüda, kõik on kas poolfabrikaadid või siis vähemalt pakendatud. See on peamine põhjus, miks ma turust väga puudust tunnen. Pakendatud kogused juba on sellised, et ei sobi kuidagi. Sageli on need ka eelmaitsestatud ning mul on tõsiseid raskusi endale sobivate maitseainete lisamisega. Siin on kohe üks oluline kokkuhoiukoht, kui turg jälle avatakse. Ostan sellist liha millist tahan just niipalju kui mul vaja ning maitsestan just nii, nagu mulle sobib.

Kartulite kvaliteet on poes kah kehvavõitu, samuti valik. Peamiselt kilekotis tont teab kust toodud, üsna tõenäoliselt väetise peal kasvatatud. Kui putru tahan teha, ei saa alati. Turult sain valida – kas pudrule, koorega keetmiseks, salatiks või milleks iganes ning mis peaasi – puhas, värske, raisku ei läinud midagi. Sama lugu on kõigi muude juurikatega. Salatitega muidugi ka.

Sellegipoolest püüan võimalikult palju ise teha, valmistoitude ostmine on äärmise ajapuuduse korral võimalik, aga mitte taskusõbralik. Kuigi jah, ega ma pelmeenidega näiteks kodus nikerdada viitsiks.

Mille peale aga üleliiagi kulub, on hommikusöögid – hommikuti minnakse siit nii vara, et see on kõige lihtsam väljapääs. Õnneks ostab poeg neid helbeid ja krõbuskeid sageli ise. Palju kulub ka valmis mahladele (mida ma ise üldse ei joo), sest meil lihtsalt polnud millestki ise mahla teha.

Õhtuti tahetakse tee kõrvale kindlasti midagi magusat saada. Küpsetamisega on selline lugu, et väga tihti ei saa ette võtta, pliit ja praeahi ei ole just heas seisukorras. Suvine suur töö saabki olema pliidi väljavahetamine (sellega ma veel halliks lähen!)

Õlled ostab väimees endale ise, mina ei vaatagi selle riiuli poole poes ja pole õrna aimugi, milliseid õllemarke olemas on 😛

Kohv peab majas olema ning korralik kohv kindlasti. Õnneks on üsna sageli sooduspakkumisi ning siis saab varutud hulgem.

Ega ma pole ainuke, kes siin majas süüa ostab, seda küll. Päris palju kulusid oleme sujuvalt ära jaganud. Kasside ja koera varustamine aga on millegipärast minu peal. Koer saab putru ja toidujääke, ei ela midagi krõbinate peal, need on maitseks lisatud.

Olid ajad, kui ei saanudki endale kuigi palju lubada, aga ega me siiski näljas olnud. Sendivenitamine on mul selge ning mõistlikult poes käies saab ikka kõhu täis. Aga vahel tahaks tõesti üht-teist parematki hamba alla. Ja kui ma ikka tõesti tahan, ega siis ostmata ka ei jäta.

Täna aga on päris säästumenüü: keedukartuleid jäi piisavalt järele, muna oli ka kodus olemas, juurde oli vaja ainult vorstilisi ning poeg lubas korraliku omleti kokku keerata.

18
veebr.
09

Tuludeklaratsiooni konksud

Aitasin ühel tuttaval perel e-maksuametis tuludeklaratsioone teha. Pere täitsa tavaline: mees, naine ja laps. Välja aga tuli paar üllatust.

Nimelt: kui kanda laps isa deklaratsiooni, oleks see pere saanud tulumaksu tagasi kaks korda rohkem. Ei peakski ju keeruline olema – laps ema deklaratsioonist maha, seda isegi punases kirjas tekst vastava lahtri juures nagu lubaks. Aga vaat ei saa ema deklaratsioonist maha võtta kuidagi. Vaikimisi on lapse isikukood sinna keevitatud ja tee mis tahad.

Mõtlesime, et äkki on siis kasulikum ühisdeklaratsioon teha. Mitte mingil juhul! Sellisel juhul oleks tagastatav summa kukkunud kolinal alla poolele sellest, mis nüüd siiski tagasi on lootust saada.

Nii et kui deklaratsioone täita, tasub enne kõik variandid läbi arvutada. Ja peenes kirjas tekst tuleb kah hoolega läbi lugeda.




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

oktoober 2018
E T K N R L P
« dets.    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  
Advertisements