Posts Tagged ‘poja

21
dets.
10

jõululaatsaret

See on kindel nagu aamen kirikus, et igal aastal meil keegi jõulu ja aastavahetuse paiku haige on. Tavaliselt olen mina see,kes mingi jõulugripi üles korjab, eelmisel aastal oskas poeg just aastavahetuseks palavikku jääda. Seekord aga tuli tõbi hoopis varem  – poeg kopsupõletikus.

Kui ta siin hullupööra köhima hakkas, nii et ribid valusad, siis tekkis mul kohe selline kahtlus, täna arst kinnitas seda. Määras poja vähemalt nädalaks tubasele režiimile (voodis ta niikuinii ei viitsi lösutada). Hirmutas veel, et kui toas ei püsi, siis ootab haigla.

Digiretsepti süsteem oli kah apteegis maas, ei saanud poeg oma antibiotse kätte.

Nojah, eks emme pea siis tõbist poputama. Hea vähemalt, et ei virise siin niiväga nagu ma olen mõnede meesterahvaste kohta kuulnud – isegi nohuga hakkavad juba matusteks valmistuma 😛

Hullem lugu on see, et väljas on külm ja mul ahjupuid varuks vaid paari päeva jagu. Arvestasime ju sellega, et poiss saeb järgmise varu ette. Nüüd on tore küll – head kuivad puud seisavad, saag kah olemas, aga pere ainuke meesterahvas tõbine… Minu jõud neile peale ei hakka, ega need pole miskid pilpad, vaid ikka suured plaadid ja prussid…

Enam ei koperda siin Nõmme vahel selliseid meesterahvaid ka ringi, kes kõhutäie ja võib-olla ka pooliku raha eest natuke liigutaksid…

Lootsin veel, et poeg tekitab kuuse ja kuusejala kah koju, aga sedagi pean jälle ise tegema. See nüüd muidugi nii suur töö pole, et hakkama ei saaks, aga ei viitsi noh…

Aga ei jää muud üle kui apteeki kõmpida, lootuses, et digisüsteem vahepeal tööle on hakanud…

Advertisements
16
sept.
10

kui Garfield tuleb külla…

Ei, Garfield mul päriselt külas ei käinud, aga mu oma poja võib temaga võrrelda küll, vähemalt mis puudutab suhtumist lasanjesse. Eks ma siis lubasin tema meeleheaks midagi selletaolist kokku keerata.

Retsepti järgi olen ennegi püüdnud lasanjet teha, aga tundus alati nii suure mässamisena ja ei tulnud ikka päris see. Tuli siis nüüd pea tööle panna, lubadus tahtis ju pidamist…

Käiku läks:

pakk lasanjeplaate

kilo hakkliha

purk pastakastet

pakk kastmepulbrit

1 suurem paprika

purgipõhja jäänud hapukurgid (6 tk)

mõned küüslauguküüned

soola, pipart

Hakkliha viskasin vähese õli ja hakitud küüslauguga pannile pruunistuma, samasse läksid hakitud paprika ja hapukurgid. Maitsestasin korralikult. Samal ajal tegin pulbrist kastme valmis, aga veidi vedelama kui paki peal soovitatud.

Poole kastmest kallasin ahjupannile, sinna ladusin lasanjeplaadid kihiti hakklihaseguga. Esimese ja teise kihi peale määrisin ka purgist pastakastet, viimase kihi katsin lasanjeplaatidega ning kallasin ülejäänud valge kastme potist peale. Riputasin riivjuustuga üle ning läks kuuma praeahju.

Poiss pani portsu nahka ja küsis juurdegi ning endale maitses ka hea 🙂

29
juuni
10

digitaliseerusime

Digi-TV on lõpuks ka meie õuele jõudnud.

Tegelikult tellisin digiboxi veebipoest ära juba enne jaanipäeva, aga pikad pühad venitasid kättesaamise möödunud reedele. Tore – karbike käes ja juhe ka, mis pidi boxi telekaga ühendama. Kui poeg töölt laekus, usaldasin selle vastutusrikka ülesande talle. Vaat siis alles selgus, et mulle oli vale kaabel müüdud – meie telekale see paraku ei sobinud. Muidugi ei viitsinud poeg enam samal õhtul poodi minna õiget ostma. Ega ta viitsinud seda ka nädalavahetusel 😉

Aga kui me teised eile õhtul üsna hilja laekusime, istus poiss õndsa näoga teleka ees ja vahtis jalgpalli, digibox kenasti ühendatud, kanalid häälestatud. Polnudki mingi raketiteadus 🙂   Ainuke, mis häirib, on aeg-ajalt üle ekraani ujuv Samsungi logo.

Ega see vale kaabel ka raisku lähe, see sobib ühe teise asja jaoks 🙂

No tore, õhtul lülitas poeg siis teleka kenasti välja ka. Selleks tööks on muide kahte pulti nüüd vaja…   Täna päeval tahtis Tupsu teleka mängima panna, lülitab mõlemast puldist, aga ekraan ainult virvendas. Mina ka ei jaganud, milles asi. No  polnudki vaja ilusa ilmaga toas teleka ees istuda.

Õhtul saabus poeg ja telekas jälle mängib nagu miška. Pärisin siis aru ja no ei tulnud minuke ju selle peale, et lisaks käimapanekule tuleb telekas veel ka video peale lülitada 😛

Teoreetiliselt peaks selle boxiga saama ka Soome kanaleid näha, aga esialgu on olemas ainult viis eestimaist (TV6 jäi kättesaamatuks). Eks edaspidi näe, mis saama hakkab, praegu piisab nendestki.

16
aug.
09

šššhhh!

Päris vähe ehmatasime ennist….

Istusime ümber diivanilaua, meie teised jõime teed, poeg istus läpaka taga, miskipärast adapter ka põlvedel. Ühtäkki hakkas sädemeid lendama ja kerget kärsahaisu ajama. Ei saanud kohe arugi, milles asi, enne kui poeg adaptri põrandale viskas. Siis sain küll kohe stepsli välja tõmmatud.

Läpakas jäi terveks, kõik muu ka, poja teksadel kaks pisikest kõrbenud plekki. Imelikul kombel polnud adapter isegi mitte kuum…

Õnneks sobis ka tütre vana läpaka adapter, aga homme on pojal siiski käik arvutipoodi…

16
aug.
09

atškoo

Just niisuguse numbriga lehekülg keerati ette mu poja eluraamatus.

Poeg ise veetis päeva Tartus jalgpallimängul. Hommikul bussis olid sõbrad kohe laulu üles võtnud, maiuseid tassiti ette üksteise võidu 😛

Kui siis hilisõhtul koju laekus, sain mina ka lõpuks oma lõvikutsikal käppa suruda ja tordi lauale tuua. Ise lõõpisin, et küünlaid ei julge panna, läheb veel maja põlema 😛

Oijah, vanadus hakkab ligi hiilima, kui pesamuna ka juba nii vana mees on…

16
juuli
09

Superegoist

… võib mu poja olla, kui tahab.

Keiss lühidalt selline – kella ühe ajal öösel võttis vanem tütar MSN-s ühendust, täitsa paanikas: mobla oli sõbrantsi juurde jäänud, alles nüüd avastas ja pole ühtegi äratajat, hommikul aga vaja kindlaks kellalajaks tööl olla. Kas ma ei paluks vennal hommikul tema juurest läbi hüpata, uksekella peale ärkab ikka üles ja vastukaubaks viib venna autoga tööle ka – töökohad ju lähestikku. Eks ma lubasin organiseerida.

Aga plaan oli tehtud ilma pojata ja otseloomulikult pistis tema kisama – ei jaksa ja ei viitsi, pealegi on endal vaja varem tööl olla ja tahaks rahus hommikust süüa jne jne ja üldse, mis see tema asi, kui õde blondiin on…

Ega jäänudki muud üle, ma ei viitsinud ka vaielda ja läksin ise. Asi see Nõmmelt Mustamäele saada ja ma polegi juba paar kuud nii vara hommikul ringi liikunud. Hommik on ilus ka, oli kergelt udune. Sellest on kahju, et minnes polnud aega seda udu pildile püüda ja kui tagasi tulin, oli udu juba hajunud.

Võta või plaani mõni varahommikune pildistamisretk…

12
juuli
09

Appi, upume!

Eile õhtul oli selline karjatus täiesti omal kohal. Akendest ja uksest avanes just selline vaade kui piltidel näha, vahepeal isegi mitte niipalju. Ning püstised triibud piltidel pole sugugi fotoka praak vaid räästast voolav vesi.

Kallas nagu ämbrist, mõne minutiga oli hoov üks suur lainetav järv.

Poeg tuli rattaga Tabasalust, kui koju jõudis, tilkus üleni. Esimese asjana viskasin talle rätiku üle pea, siis tassisin kuivad riided kööki, et ta tilkuva ja porisena kaugemale ei roniks. Riided pole tänasekski veel päriselt ära kuivanud 😉 Köögipõrand sai ka ülemäärase pesukorra 😛

Ega tea, kas tänagi kuivalt pääseb, kui linnas käisin, tahtis seal tibutama hakata ning Nõmmel oli küll kena päike, Mustamäe kohal aga paistis taevas must nagu pajapõhi. Korstnast ei tõuse suits ka üles vaid vajub mööda õue laiali.

Vihma on vaja muidugi, aga mitte niipalju siis, et maa vastu ei jõua võtta – tänaval oli ikka selline jõgi, et mine paati rentima kui kuhugi pääseda tahad…




Leheküljed

Blog.tr.ee "";

ajaarvamine

november 2018
E T K N R L P
« dets.    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  
Advertisements